..on mul saanud harjumuseks väga tihti Abakhani külastada. See pole iseenesest üldsegi mitte halb, aga tavaliselt ma ei lahku sealt midagi ostmata. Et kõiki neid kangaid ära kasutada (ja mitte tolmulapina), peaksin ma kibedasti-käbedasti õmblema hakkama. Õmblusmasin või mootorsaag, jah, that's the question.
Üks mittemärkimisväärselt eluaegne harjumus on õhtuti söömine, või noh, mis õhtu see kell üks enam on. Selles osas pean natuke tänama ka oma kaaskorterlasi, kelle eluviis mind paratamatult mõjutab. Hetk eilsest õhtust: "Kui keegi ütleks mulle, et ära õgi seda, siis ma ei õgiks ka." - "Söö, laps, söö!" Ja nii ma siis sõin.. :P
Lisaks nohule on mind jälle kiusama tulnud teatrinakkus. Eile käisin Palamusel V.Märka/R.Adlase "Sabani sõlmes Lutsu" vaatamas. Mõned naljad olid üllataval kombel isegi vaimukad ja üldmulje jäi suht positiivne aga üldiselt hakkab selline paroodia ja muu jamps juba vaikselt üle viskama. Ma ei ütleks, et kui publik naerab, siis on hea etendus. See kehtib väga harva.
Täna lähen juubelile. Tead küll, kelle;) Ja seda tead ka, et 100-aastaseks saab. Eks ma saaks poole kõrvaga seda koduaknastki kuulata, aga kui on võimalus näha ka, siis tuleks ikka vaadata. Loodan, et mul ei tule tahtmist silma looja lasta.
Ja homme siis taaskord Rändteatrit vahtima. Sel korral siis Viljandisse. Viljandisse polegi peale Silja lõpetamist enam jõudnud. Aga mis suvi see siis on, kui korralikult Viljandiski käidud pole? Nagu Sa, mu ainuke loodetav tarbija, lugeda võid, ei läinud mu Tallinn-Haapsalu-Pärnu-Viljandi-Tartu plaan just päris nii nagu mõeldud oli.
Muide, ma olen ka selle sajajalgse punaka autoga sõitnud!
Esmaspäeval lähen ma jälle mõneks ajaks maale. Aga mul on telefon kaasas, kuigi ma võtan teda vastu vaid õhtul üheksast kümneni ja juhul, kui ma su numbrit näen. Ma ei saanudki teada, kes tookord helistas:P
Igatahes, kui sa Marcellist ja/või Pariisis tiirutamisest ära tüdined, siis I'm happy to get you back :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar