Ja ongi nii, et iga halb asi on millekski hea. See tähendab, et isegi kui nädalavahetuse plaanid poleks kellegi teise tõttu ära jäänud, oleksid need mu enda pärast ära jäänud. Sest tänase öö ja hommikupooliku veetsin ma ühes "toredas" roheliste kardinate, kilest linade ja tuimade arstitädidega (paari erandiga) majas.
Tagantjärele mõeldes tundub ausalt öeldes päris õudne klimbina koridoris maas tõmmelda ja üritada endale pilti ette tagasi manada. Ja kõige toredam on muidugi see, et tehes haiglas ära kõik võimalikud analüüsid, ei leita ikkagi midagi, ja öeldakse, et küll see on mingi viirus ja võib-olla lisaks ka veepuudus. Nii et tegelikult polnudki mul nagu midagi viga!
Sellised juhtumid tõestavad mulle taas ja taas, mis põhjustel pole minus kunagi olnud kübekestki tahtmist arstiks õppida, ja panevad imestama, miks keellelgi üldse peaks olema.
Heh, "Kodus ja võõrsil" sisaldab viimasel ajal palju haiglastseene. Dr.House'i peaks ka rohkem vaatama hakkama. Ja "Kiirabihaiglat". Et näha, kas tegelikkus on vähegi sarnane. Nüüd on nagu parem võrdlusmoment võtta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar