Miks on alati nii, et just siis, kui tundub, et elu hakkab lõpuks rööpasse minema ja mõtted on helgele tulevikule suunatud, rikub mingi põnts ikka kõik ära! Ma täpsemalt ei kirjelda, aga on kohutav seda kõike pealt näha ja mitte midagi teha saada. Ja nad rikuvad ju kõik ära!

Kummaline, kui erinevad inimesed ikka on. Ühed üritavad sellistel puhkudel end ebatervislikult üles kruttides kõikvõimalikke kättemaksuplaane või karistusi välja mõelda, lootuses, et kui midagi välja ei tule, siis küll "Jumal karistab!" lõpuks ikka. Samas kui mõni minusugune leiab alati põhjuse mõistmatute ja solvavate inimeste ütlused enda seest välja ajada ja kui mitte andestada, siis vähemalt lihtsalt unustada. Ja mõelda rõõmsamatele asjadele. Sest õnneks neid veel on:)

Täna saab teha koduse filmi-teeõhtu. Vahelduseks on vaja midagi ninnu-nännut. Ja selleks sobib ideaalselt üks mu vähestest lemmikutest romantiliste komöödiate hulgas - "Serendipity".

Homme on väljas iiri film. Ma võtan keebi kaasa;)