Eneseületusest saadav kaif on ikka üle kõige! :) Tänase Leigoga tõusis mu enesehinnang lausa paari pügala võrra. Ma imestan ise ka, mille kõigega tegelikult on võimalik hakkama saada, kui lihtsalt kätte võtta ja teha. Ja et kõik teised, kes suurema enesekindlusega välja paistavad, ei pruugi üldsegi minust tublimad ja paremad olla.
Tuli välja, et praktiliselt kõik minu hirmud rahaga jändamise, inimestega suhtlemise ja pahatahtlike klientide koha pealt olid põhjendamatud. (No ok, viimaseid ikka oli ka, aga õnneks üksikuid.) Esialgne kätevärin kadus kiiresti ja iseenesest kujutas see ülesanne endast midagi sarnast nagu kooliballi ajal kohvikus müümine, ainult tohutult suuremate rahvamasside ja toidulaadungitega. Aga eks ma olen nüüd ju ise ka suurem:P
Meeldejäävaimad hetked eilsest:
1. Leti juurde astub noormees ja ütleb:"Kas ma saaksin kusagilt salvrätikuid, mul neiu nutab?". Ma siis küsisin lõõpides, et mis ta neiule tegi, et too nüüd nutab, ta vastas, et muusika on nii ilus:)
2. Kui tulid noormees, neiu ja keskealine naine ning siis noormees hakkas midagi tellima, siis nad pidasid omavahel natuke rootsi keeles aru ja otsisid raha ja nii. Ja siis ma sain rootsi keeles neile ühe lause öelda:) Selle peale olid nad päris imestunud ja poiss seletas, et tema ei ole rootsist, aga ülejäänud kaks küll, ja küsis ka minu suhete kohta rootsi keelega. Tuli välja, et ta on ainult ühe aasta õppinud! Kurat, kui hästi ta rääkis..
3. Kui olin ühelt mehelt küsinud, mida ta soovib, ja siis külmkapist õllepurgi võtsin ja seda temale ulatades "Tere!" ütlesin:P Selleks ajaks oli jube pime ka ja vähemalt seitse tundi ringi hüpatud, nii et ma ainult naersin selle üle ja jätkasin rõõmsalt konveiermeetodil "Tere, mida ma teine annan?".
4. Ja kõige tähtsam punkt on väikesed lapsed:) Nii armas on, kui tuleb mingi umbes viieaastane, kes ei oska veel raha lugeda, ja siis saab talle seletada, et kui pepualus maksab 10.- ja ta andis sajase, siis ma annan 90 tagasi, et kaks 25st teeb kokku 50 ja siis veel 4 kümnelist. Ja siis ta küsib, et kui palju talle siis alles jääb, kui ta ühe Twixi ka ostab ja nii edasi.
Nende pepualustega oli ka lõbus lugu. Poisid olid kahekesi ja küsisid, et mis värvi neid on. Mind oli just jälle teise kassasse tõstetud ja siis ma jooksin sinna eelmisesse, kus neid hunnikus oli, ja tõin neile näha. Siis nad arutasid, kas võtta lilla või roheline. Ja siis ütles suurem poiss, et lilla on pedede värv, mille eest ma teda kohe noomisin ja väitsin, et lilla on väga ilus. Igatahes ostsid nad mõlemad ikkagi rohelised:P
Ja see on ka nii armas, kui häbelikud suvepruunid tüdrukud emme seelikusaba tagant limonaadi küsivad:D
Vahel on ka tore, kui sind kiidetakse. Mis sest, et ainult "omad" või kaaskolleegid, aga miskipärast tundub mulle, et seekord see polnud ainult niisama suusoojaks öeldud:)
Vaatamata sellele, et korralduslik külg on seal ikka veel iidamast-aadamast, palk on selle rassimise peale naeruväärne, tunne enamjaolt nagu Tahmanäol ja kliendid kogu oma rahulolematuse esmajoones teenindajate peale välja valavad, mulle täisa meeldis see töö. Kui mitte praehulludest rääkida, siis tegelikult oli võimalik igat klienti suhteliselt personaalselt teenindada, nii et ma mäletan kohati isegi seda, kes mida ostis. Kahjuks polnud tuttavate jaoks võimalik kõrvalt aega näpistada ja kontserti sai nautida vaid sel ajal, kui parasjagu ühtegi praadi polnud liha või kartuli puudumisel võimalik serveerida, aga pole hullu.
Nii et väga õpetlik päev oli. Ja tegelikult on võimalik avala naeratusega "Tere!" öeldes keskmisest torisevamaid inimesi, kes on kaks tundi järjekorras seisnud, naeratama panna küll!
Õhtuks olin ma jõudnud väsimuse eufooriasse ja võisin ükskõik millise kaaskolleegiga juttu ajama potsatada või kaupa kokku pannes tantsusammul keksida. Tundub, et see taktika, et lähen üksi ja lihtsalt tegutsen, mõtlemata, mida kõik need võõrad minust arvavad, ja paanitsemata, et ma ei saa hakkama, sobib mulle ideaalselt:)
NB! Kui keegi mõistab, miks inimesed lähevad kontserdile selleks, et kogu aja toidujärjekorras seista, siis tahaksin minagi seda teada!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar