tujuparandusmeetodid

Ma poleks arvanud, et postitus nr. 100 nii ruttu ja nii melanhoolne tuleb. Või noh, mitte ka melanhoolne, natsa nukker ja lootev ainult.
Varem on mulle õhtud meeldinud, eriti reedeõhtud. Aga tänane eelmisele postitusele järgnenud aeg oli pehmelt öeldes kehv. Inimesed istuvad teleka ees, vaadates midagi, mida nad ise ka ei tea, mis see on. Siis istuvad arvuti taga ja räägivad sama juttu nagu eelmisel õhtul. Siis mökutavad niisama magamaminekuga. Justkui ei paneks tähelegi, et minul on ootamiseks valida praktiliselt WC ja köögi vahel. Enamasti ma valin köögi ja loen seal kägaras kõva tooli peal, aga köök on õhtul-öösel külm.
Kuna täna oli kell veel vähe, siis ma otsustasin hoopis Selverisse minna. Ostsin jälle ploomimahla ja sepiku. Minu tavalisest programmist jäi puudu ainult Maxima maasikajogurt, selle asendasin jõhvikamoosiga jäätisega. Kummaline, et Selveris teatatakse 15 minutit ja 5 minutit enne sulgemist, et hakake nüüd välja kobima. Võiks siis juba iga 5 minuti tagant ju. Huvitav, kas need, kes 2 minutit enne sulgemist ukse ette kihutasid, lasti veel sisse.. Aga see selleks. Tagasiteel tundus mulle, et Kuu on vahepeal paksemaks läinud.
Tagasi jõudes polnud olukord ikka muutunud. Hakkasin siis oma menüüd teostama. Lõikusin juustu, porgandi ja ühe huvitava leiva pulkadeks ja avastasin, et see suvaliselt kukkunud kuhi näeb tumesinisel taldrikul väga kunstipärane välja:) Otsisin välja viimased stroopwafelsid(mis tore sõna siit tuli:P) ja mulle tundub, et baarikappi jäi viimasest korrast ka veits Vana Tallinnat. Segu ploomimahlaga võiks päris huvitav tulla. Ja jäätisega.

Vahepealsete sekelduste ja MSNi pärast jäi jutt pooleli. Hmm..tundub, et kui ma nüüd lõpuks filmi vaatama hakkan, siis ei saa ma magama enne nelja. Aga loodetavasti on vähemalt see film, mida ma arvan ta olevat.

Head ööd, kallis Härra Q
Homme näen ma sind telekast(kui selleks ajaks üles ärkan).