nimetu

Rubriigist nalja kah ehk minu tänane horoskoop: Sind ümbritsevad inimesed näevad ainult sinu head poolt(oled kindlasti märganud, jah?:P). Avastad endas kolm iseloomujoont: sihikindluse, töökuse ja kaastundlikkuse(hmm, kui sihikindlus tähendab seda, et ma elan ainult (suve)vaheaja nimel, siis küll. Töökuse ja kaastundlikkuse suhtes olen õnneks ajapikku suht immuunseks muutunud).

Meie toreda tunniplaani tõttu oli täna sama ratsionaalne koolipäev kui eile ja üleeile ja ... Njah, minna kooli, et kuulata, kuidas Siim räägib emulsioonimeetodist ja mullikambrist?
Esimene Beieri-vaba kunsti tund ei olnudki nii ebasümpaatne kui rämedat õpetajat silmas pidades oletada võis. (Kusjuures, too tuletõrjesireen andis sellele kataloogi-prostituutide moe jutule mingi allegoorilise vihje. Ja see "Ei, ma ei mõtle teid, ma mõtlen neid, kes seal Atlantises käivad" võtab muigama, kui vahetundide ajal kõrvad lahti hoida:P)
No ja siis veel põhimõtteliselt esmaspäeval ärajäänud infominuteid tasa tegev klassijuhatajatund, mis kandis ametlikult eesti keele nimetust.


Ülesanne eesti keele tunnist:

Pane järgnevad valikud tähtsuse järjekorda, alustades tähtsamast.

Kooli valik - mis sest enam? tagantjärele pole mõtet kahetseda
Elukutse valik - njah, ilma ei saaks?:P
Elukaaslase valik - ilma saab ka:)
Kingitus kallimale - mis kallimale?
Suure summa investeerimine - pole suurt summat, pole probleemi ka:)
Lapse sünnitamine - tahan lapselapsi, mitte lapsi;)
Kodutee valik öises linnas - hmm, igal teel on võimalik ellu jääda või peksa/nuga saada. (muide, ma jäin 3a-ga tulles ellu;))

Ma ei hakka oma nummerdatust näitama. See on lihtsalt tuletamaks meelde, millised teemakohased tunnid meil koolis on. Ülesande tekst on justkui miljonimängust maha viksitud, variandid totaka sõnastusega ja nats mööda (ses mõttes, et kas poistele ikka sobib kirjutada lapse sünnitamine?). Kahju, kui pole arendavamat tegevust tunni sisustamiseks... Ja kahju, kui mõni arvab, et tema teab jube häid filme, mida tervele karjale näidata (a la "Kellavärgiga apelsin", mida tema ise näiteks näinud pole). Ja see raamatututvustus on ka tobe! Jeerum, kas inimesed ei oska ise minna kohta nimega raamatukogu ja vaadata, mis silma hakkab? Miks mina peaksin neid väheseid raamatuid, mida mina lugenud olen ja heaks pean, teistele loovutama? Ma olen ju selle koha pealt kohe eriliselt kitsi! Kui Nemad need endale võtavad, siis minule ei saa jääda.

Egoistidest rääkides. Ma jõudsin nüüd alustada ÄRMAküla raamatuga. Või noh tema kirjadega. Olen aastas 1964/65, aga oleks nagu tänapäev. Ta on südamlik, tundlik, siiras, enesekriitiline, irooniline, tabav, ..............

"Kahjuks ei sobi
ma üleüldse üksinda
elama. See on ilmselt
looduse seadus:
egoist vajab teist,
et olla egoist."

Ja juba kaanekujundus on mõnusalt mõtlik ja hämarates toonides.