lõi siniseid sädemeid ainuke rong..

Nüüd ma tean, mis tunne on nii napilt rongist maha jääda.. Ma ei imesta üldse, et filmides sellised kohad nii traagiliseks tehakse, sest see on ikka tõeliselt kohutav tunne. Hea, et ma vähemalt ainuke mahajääja olin, sest muidu oleks mõni mu naeruväärsust nähes naerukrampide pärast rongi alla kukkuda... :S Igatahes tean ma nüüd, et Maximasse minnes tuleb 15 minuti asemel varuda 30. Ja tean seda ka, et rongijaama pole võimalik libeda ja konarliku tee peal (viimased 100 meetrit lume sees) punnis kotiga joostes 8 minutiga jõuda. Ja et hingeldamise kadumiseks kulub ikka väga kaua aega.. ja selle aja jooksul hüppavad silme ees muudkui pildid hetkedest, kui oleks saanud end veidi kärmemini liigutada. Njaa, nii väikese asja pärast nii destrueeritult ma ennast veel tundnud polegi.. Aga alati on võimalik tekitada plaan B :) Ja bussid käivad meil siin tihedamini.. Ühesõnaga läksin ma siis bussiga poole maa peale, kus emme juba ees ootas. Ainult suured plaanid rongisõidu sisustamiseks said rikutud ja Evaldi raamatu asemel jõudsin ma lugeda ainult ühe lehekülje rootsikeelse raamatu sissejuhatust:P Kui iga teise sõna järel sõnaraamatut lapata, siis ei hakka pea ka eriti ringi käima;)