hmmm... :)

Ometi kord teostasin ma peaaegu täielikult oma plaani! Kavatsesin kolmapäeval kohe pärast kirjanduse arvestuselt koju jõudmist magama minna. Noh, arvestuse aeg nihkus ja päris kohe koju jõudes ma ka magama ei läinud, aga siiski püsisin peaaegu graafikus. Ärkasin siis, kui "korterinaabrid" magama läksid ja sain terve öö täielikus vaikuses lugeda:D Seda ei juhtu just kuigi tihti. Ainsateks häirivateks faktoriteks olid videomakk, mis iga tunni aja tagant end automaatlindistama seades ragises, ja korisev kõht. 3.50 tegin pausi ja varustasin end toidumoonaga. Avastasin, et külmkappi oli ettenägelikult siginenud nelja erinevat sorti jogurteid(see minu lemmik Maxima maasikajogurt ka;) ja hunnik kohukesi, laual seisis kausitäis õunu, sõbrapäevaks tehtud kook ja neli kommikarpi, millest üks parem kui teine. Miks kõike neli oli, ma ei tea. Igatahes olin piisavalt varustatud, et isegi Berliini blokaad üle elada:)
Kui hommikul rahvas üles tulema hakkas, olin ma lugemisega suht heal järjel (ainult mõnikümmend lehekülge õpiku lõpuni). Nii issi kui emme küsisid, et kas ma kooki ei söönudki:P Kas ma peaks siis üksi kolmveerand kooki ära hävitada jõudma?? Ega ma mingi näljas hoitud sõjavang ka pole, pealegi oli ju sõjajärgsetel aastakümnetel igal pool muudkui näljahädad või vähemalt defitsiitki ja selle taustal on väga kohatu kooki pugida. Igatahes jõudsin ma napilt enne venna ärkamist magama jääda, sest ta läks jälle kooli asemel proovi(küll mõnel on mugav elu:P) ja sai tänu sellele kauem magada. Ärkasin endalegi üllatuseks pooleteise tunni pärast üles ja väikese ringikondamise järel enam und ei tulnud, nii et lugesin viimased allesjäänud leheküljed ära ja siis oli terve vaba päev ees:) Praktiliselt terve päeva mökutasin arvuti taga ja läksin arvestusele veits varem, lootusega, et ajad on seekord niipidi nihkes, et ma jõuaks seitsmeks Sadamateatrisse Manifestile. Aga ei jõudnud. Vaatamata sellele, et mõned(ei tea küll kes:P) jätsid arvestusele tulemata, oli kõik ikka valetpidi nihkes ja ma sain veel hiljem sisse, kui oleksin pidanud saama. Sain totra küsimuse, mis polnud eriti meie õpitava teemagagi seotud. Vastasin umbes nelja lausega midagi sellist, millele ma oleks ka ilma sellise ööta tulnud, aga mind kui mitteeksamitegijat ta piinata ei viitsinud. Ütles lihtsalt, et ma olen üldjoontes asjadest aru saanud ja lisas rootsi keeles, et rootsi keele eksamikursus algab hoopis märtsist, mitte järgmisest nädalast. Mul jälle väikestviisi süümekad:S Aga noh, lippasin, endal nägu naerul, bussi peale (sest filmi polnud enam mõtet poole pealt vaatama minna). Varsti tuli bussi peale umbes 9-aastane poiss, kellel oli sall ninani ja kogu näost paistsid välja ainult suured siirad Mitko-silmad:)

Tänane läks ka üldjoontes korda. Kui ma ainult poleks seda muusika vihikut koju jätnud! Ma usun, et Ann-Leenal oli suht sama tunne, kui ta avastas, et kirjand, mille ta suure vaevaga valmis oli saanud, polnudki kotis.. Aga noh, eks ma siis kunagi kahe nädala pärast kuulan need viis lookest ära. Ta võiks mulle Kapi "Noortesümfooniat" lasta, see on vähemalt ilus:)
Bio õpsil oli täna kuidagi üllatavalt-imelikult minusõbralik tuju. Referaadi ettekannet polnudki lõpuks esitada vaja, sai hinde ilma ka kätte. Ja veel väga ootamatult hea ka. Ja tuli välja, et minu suur hirm, et referaat oli liiga sisutühi jms, oli liiga võimendatud. Ta isegi ütles, et väga suur hulk materjali on läbi töötatud. Nii et jah, täitsa ime kohe.

Eilse (kui seda ikka eilseks nimetada saab) teemaga sobis ideaalselt kokku "Goodbye, Lenin!", mille vaatamise ma just lõpetasin. Nägin vist alles kolmandat korda. Aga päris hea film ju ka.

Praegu on siuke rahulolev tunne. Kõik asjad on enam-vähem korras. Varsti lähen venna etendusele, homme maale. Rongis saan "Evaldi armastuskirju" lugeda ja välja mõelda, kas ma kasutan Abakhanist ostetud riiet godeedega seeliku või peleriinvarrukatega pluusi tegemiseks.. See lehekülg 91 kaob mul miskipärast koguaeg ära ja ma lappan raamatut edasi-tagasi nagu totu. Jah, mõnus on:)

Ja 21.-31. juuli... :D Kui unistamise eest palka makstaks, oleks ma vist küll üks maailma rikkamaid inimesi:)