"teaduslikult tõestatud"

Postimehes oli "uudis", et iga päev 15 minutit naermist langetab kuni 2 kg kaalu aastas:P Mida kõike tänapäeval ei uuritaks..

Uurimisega seoses tuleb meelde filosoofiatunni teema, milleks oli täna Freud. Huvitav, mitmes aines me juba temani jõudnud oleme? Ja huvitav, mitu eeskujulikku kodanikku homme jälle kirjandis temast kirjutavad.. :P Aga minul tekkis hoopis küsimus, et kui igasugused füüsilised valud tulenevad hingelistest läbielamistest, siis mille kuradi pärast küll minul täna kõik kohad valutavad? Sest ma olen just jõudnud omadega punkti, kus praktiliselt kõik on võimalik, helge ja hea (kui väsimus välja arvata), nii et igasugused valud peaksid küll hirmus kaugel olema. Või ei käi see teooria liigese- ja lihasevalude kohta? Njah, neile on vist liiga otsesed põhjused olemas.

Kui valu ei saa kõrvaldada tema põhjust teadmata, siis ma oletan, et mu ribidealused lihased pidid kuidagi eilses kehalise tunnis või trennis endale nii palju tegevust leidma, et täna on naerdes tunne nagu oleks minust maanteerull üle sõitnud või mõni kolge mind kõvasti läbi klobinud. Kas ta nüüd, palun, võiks ära minna?!! Ei ho, tegelikult on süüdi hoopis -11-kraadine ilm ja kohutavad lumehunnikud. Kui millestki rääkida pole, siis ilmast ikka on:P Aga tegelikult ongi ikkagi nii, et nendel haruldastel lühikestel perioodidel, kui kõik tundub selge, on kõik kirjutamatagi selge ja kirjutada pole midagi. Nii et homne kirjand tuleb küll ülilõbus..

Õigus, seda tahtsin ka mällu kirjutada, et tänane muusikaajalugu oli üle ootuste actionirikas. Ses mõttes, et kolm väikest episoodi demostreerisid päris edukalt üldist kaheteistkümnendike tüdimust.
Episood nr 1: Neiule vihjati, et tunnis ei loeta (kohustusliku kirjanduse nimekirja kuuluvat mittemuusikateemalist) raamatut. Neiu pani raamatu eemale ja asus, käed pea all padjaks, tundi kuulama. Neiule tehti märkus, et õpetaja juttu oleks kasulik konspekteerida. Neiu vastas sellele, et eelmises töös oli jah konspektist väga kasu.. Millele peale õpetaja ütles, et see polnud nüüd küll väga ilus.
Episood nr 2: Kuldmedaliga lõpetav noormees pahvatas (mingi õpetaja mainitud isiku peale) suht pahase häälega: "Ja mis tema veel tegi?" Vihjates sellele, et miks me temast üldse midagi teadma peaksime.
Episood nr 3: "Miks te teda süüdistate? Mina olin see, kes jutu üles võttis. Ega tema ka alati süüdi pole!" tuli suht ründavalt välja aktiivselt tunnist osavõtja suust, kui õpetaja Indrekule vatramise eest märkuse tegi.

Tuleb välja, et isegi meie "ilus-tark-osav"-rubriigi inimestel on närvid läbi ja iha vabaduse järele toksib sees. Hea teada:)