omasilmas

Ma ei tea ise ka, kuhu tühik tuleks panna. Sellepärast ei pannudki. See pole mingi üritus olla kuidagi äge ega midagi. Pigem tunnistus oma lollusest.

Lõpetasin just "Vana daami visiidi" vaatamise. Tavaliselt hiilgavad ühiskonnakriitilisusega ainult meie (pool)dokumentaalid, tore näha, et sel puhul sai tänapäeva kahepalgelisuse näitamisega hakkama ka üks mängufilm. Muidu oli klassikaline ja mitte üllatusterohke, aga siiski sümpaatne. Meeleolu oli sarnane A.Christie "Ten Little Niggers"'iga või ka mõne teise tüüpilise kriminaalromaaniga. Hea näide kindlameelsuse edust ja inimlikkuse tühisusest. Kui inimlikkus (metsas istudes jutuajamine, mis vist lõppes sõnadega "Ballaad on läbi", oli südamlik) ja kättemaks (siin nn õigluse nõudmine) on ühes inimeses, siis pole kartagi, et inimlikkus kättemaksu varjutaks - rääkides ühe inimese plaanis.
Ja kui on dilemma inimlikkuse ja enese (teenimatu) heaolu vahel, siis süümepiinade tundmine omakasupüüdliku käitumise puhul on vist välistatud. Kust saaksidki süümepiinad tulla, kui pole inimlikkust?! - rääkides kogu seltskonna plaanis.


Üleeile vaatasin "Stiilipeo" ka ära. Oli mõttetuid liine, oli mõtterikkamaid liine. Traditsioonilisi lahendusi, kasutatud võtteid. (Aga millest polekski veel raamatut või filmi tehtud?) Oli kergemeelsust ja kerglast käitumist. Oli nukrameelne ja südamlik puumees, kes otsis õiglust. Oli püüdlust välismaisuse suunas, mis kohati tundus ka totter. Aga kokkuvõttes oleks eesti filmi üldine tase suht tugev, kui kõik tehtavad filmid oleksid vähemalt(!) sama tugevad (aga samas kindlapealeminekud) kui "Stiilipidu" ja "Vana daami visiit".

Õhtul tuleb "Meeletu". Ehk sobib see ka filmina tehtult, kuigi selline intiimne õhkkond, mis teatris on (oli), oli talle arvatavasti kohasem. Hääletu, näotu, keeletu, meeletu, hingetu. Veel mõni analoog? Asi on vist ilmaütlevas käändes.. Ja s-tähe lõppu lisamisega tuleb veel huvitavaid sõnu.

Kas keegi palun tiriks mu filmi-ilmast välja? Kui ma vahepeal paar päeva sinna ei satu, siis uuesti kohale jõudes vajun veel sügavamale sisse.. "Help, I need somebody" - mul on nüüd biitlite kalender seina peal.

Üks lõkerdav roosa põrsas, kelle me nukrameelse puumehe käest jõuluks saime, reageerib plaksutamisele väga lõbusasti:D