reede, detsember 01, 2006

Väikesed asjad

Kool oli täna sünnipäeva-aktuste tõttu suvalise tunniplaani järgi. Palju uimaseid aineid ja tühja juttu. Reisiasja ei saanud ikka selgemaks ja tundub, et meil jääbki minemata. Või läheme Kiievisse...
Beier oli juukseid lõiganud.
Erka oli kuidagi eriti lõbus. Näide: tunni alguses kirjutati tahvlile teade "Klassijuhataja jõulukingi raha 10.- Mariele" ja kui Erka klassi tuli, siis kirjutas ta selle kõrvale analoogi oma aine ja nimega, ainult rahasumma oli 50.- :P
Pärast tunde käis Mart Laar rääkimas. Üllatavalt muhe onu! Mul on poliitikute suhtes ikka jubedad eelarvamused ja nii ka tema suhtes, aga ta suutis need oma kuulamapaneva loenguga hajutada. Kusjuures, mina ja ajalugu ei lähe üldiselt just hästi kokku, aga mul oli väga huvitav. Mulle meeldib, kui inimesed räägivad sellest, mida nad teavad ja jätavad sellele mingi isikliku nüansi külge. Ja vastus küsimusele "Kas te tahate kunagi Eesti presidendiks ka saada?" oli mulle väga meeltmööda:)

Kaubamaja lõngapoes on ainult natuke laiem valik kui Abakhanis. Käisin seal mitu tiiru peale ja mõtlesin ikka, et mille tegemiseks missugust lõnga kasutada, aga neid oleks nii palju tulnud, et ma jätsin selle idee ja ostsin ühe kärtssinise lõngakera, mis silma hakkas.
Siis läksin laste mänguasjaosakonda. Kolasin seal ringi ja mõtlesin, et küll tänapäeval on alles palju ilusaid pudinaid titadele tehtud. Ja lasteriided on ikka jube armsad! Oleks mõni väike sugulane, keda nunnutada.. :) Raamatupoes käisin ka jälle tiiru peale - lasteraamatute nurk on lihtsalt muinasjutuline!
Poest välja minnes tuli mulle meelde, et kuupilet sai eile läbi ja otsustasin mitte jänkut sõita. Läksin jala ja avastasin, et nii mõnelgi majal on juba jõulutulukesed küljes. Ja et Tiigi seltsimaja juurde on mingi uus maja ehitatud, või noh, lihtsalt maja, mida mina näinud veel polnud. Hoti aknast paistsid rahvamassid ja üks teatud inimene, kes kannab tüüpiliselt seljas Kaubamaja kaupluste viimast toodangut. You know who I mean;)
Härmast mööda minnes kiikasin aknast sisse ja ausalt öeldes kohe imestasin. Kas meie ajal tõstsid ka kõik algklassilapsed korraga käed üles kui õpetaja midagi küsis? Või tänapäeva tendents? Või on see ainult härmakate eripära?
Kui Selverini jõudsin, oli tuul mu peaaegu nutma suutnud ajada. Läksin sisse silmi puhkama. Ja sattusin jälle ahvatlusletti, st raamatuid vaatama. Suure vaevaga sain sealt mööda ja jõudsin puuviljadeni, kus tuli kohutav isu apelsinide järgi. Ostsin. Ja apelsini-porgandi smuuti ka. Olen juba üle poole aasta neid silte uurinud, need on nii toredasti peaaegu personaalsed, et toovad kohe naeratuse näole. Igal asjal võiks selline silt küljes olla!:)
Ühes vahekäigus oli paras pundar inimesi koos, nii et mööduda sai ainult üks inimene korraga. Mina hakkasin oma poolelt liikuma ja teiselt poolt hakkas liikuma üks habeme ja Hansapäevade kotiga onu, keda ma enne söögiosakonna ees pingil istumas ja midagi lugemas märkasin. Siis kui mõlemad nägime, et keegi tuleb vastu, astusime mõlemad tagasi, et teist mööda lasta. See pole küll midagi ütlematult imepärast, aga tuletab meelde, et on veel olemas killukesi inimlikust ja sõbralikust viisakusest:)

Oh, täna õhtul on dokfilm nn võõra käe sündroomist. Ma mäletan, et kunagi jube ammu (võib-olla et isegi 10 aastat tagasi) oli ka sellest saade ja ma imestan praegu, et ma seda mäletan. Ju pidi ikka midagi väga imelikku ja enneolematut tolleaegse minu jaoks olema, sest ma mäletan väga väheseid asju..

Selle asemel, et tänane õhtu aktiivselt veeta, tuleb homme hommikul vara ärgata ja trenni minna. Teaks vähemalt täpset kellaaega, siis ma ei toriseks üldse...

Hilisem(laupäevaõhtune) lisand: Üks asi veel- sealt Swingiringist saadeti mulle e-kiri:) Eile õhtul oleks saanud Illegaardi tantsima minna. Elava muusika saatel ja puha.. Ja homme on botaanikaaias kontsert A.Vago kitarriõpilastega. Nii palju siis reklaamist.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ega see ometi A polnud, sest ma olin just enne sealt läbi karganud ja ta oli seal mingi noormehega?! Nad olid päris naljakad või pigem A oli.. pakkudes poisile asju, mis talle ei meeldinud ning nende chat oli poes vist ainuke, mis inimesi muhelema ajas:)
See film muide, mis täna telekas on, seda ma mäletan väga hästi, sest see oli eetris ka umbes aasta aega tagasi. Ei vaata enam, sest minu arust on see ebaaus film.

Suule ütles ...

Justjust A see oligi. Mis ajast sina kasutad sõna "noormees"?:P

Mida sa pead silmas ebaausa alla, kui sa räägid sellest filmist? Räägime ikka samast filmist üldse? Sest ma räägin viimasel ajal väga paljudest filmidest ja ei teagi enam millisest parasjagu jutt käis..

Anonüümne ütles ...

Sellest samast filmist ikka. Ebaaus tähendas ebaõiglast. Liiga frustreeriv, seetõttu ei meeldi.

Ja need lapsed - äkki neilt küsiti, et kes tuleb reisile Rooma ning pea kõik tõstsid käed. Aga kui teisiti mõelda, siis tõepoolest, algklassides tõstsime meie ka kätt. Vähemalt tüdrukud ja I ka - tark nagu ta ikka on olnud :p
Huvitav, kust siis see motivatsioon tuli? Ilmselt sellest, et kõik käisid koolis ja see tundus loomulik, et veedad pool päeva koolis... Nojah.

Kogu aeg olen "noormeest" kasutanud, lihtsalt erinev rõhuasetus. Oligi mingi noormees, mitte mingi poiss (sest ta ei näinud poiss välja), põkk ka väga ei olnud...Mehest rääkimata:P