Nothing to tell 2

Nüüdsest kasutangi kõigil postitustel, milles mitu erinevat ja mittehaakuvat teemat on, seda pealkirja. Loodetavasti tunnen ma suuri numbreid...

Eile bussiga koju sõites paistis läbi porise akna, kuidas ühe maja "akna sees" värviti tuba üleni kollaseks. Selles toas võiks küll elada:) Ühe Võru tänava maja seinale oli kirjutatud "Päike on kohal". Selles kollases toas ehk on tõesti.

Õhtune film "Fabulous! The Story of Queer Cinema" oli suht ... ma ei oskagi kohe öelda. Mingit väärtuslikku informatsiooni ma ei saanud, ainult mingi väga üldise ülevaate ja paari filmi äratundmisrõõmu. Enamuse ajast avaldasid ameerika homoseksuaalidest filmirežissöörid kõiksuguste teemakohaste filmide (millest meile näidati vaid lõike) ja nende autorite kohta oma arvamust. Neile ei meeldinud, et Oscareid on saanud vaid straight'ide mängitud tegelaskujud :P

Tänase päeva tippaeg oli inglise keele tund. No tõesti, nii "huvitav" pole mul juba ammu olnud! Esiteks see imehea kvaliteediga kuulamisülesanne, millele me suutsime nii osavalt reageerida, et õpetaja läks endast välja. Aga tegelikult ma arvan, et viga oli meis endis. Ainult 17 inimest ju, kes ei saanud aru, mis podin sealt lindilt tuli! Ja mida ma peaksin vastama, kui teema on ära räägitud ja õpetaja küsib "Suule, do you want to add something?"? Ja "Hmm..no" ei kõlvanud:( :P Järgmine kord ma vastan siis "Hmm.. no thank you", ma olen ju keeleliselt nõnda andekas:P
Praktiliselt terve tunni tegi meie kolmeinimeseline rida oma bändi, mille põhilised instrumendid olid erinevad klõgisevad-kahisevad-kriuksuvad kirjutusvahendid, ja jälgis, kuidas ülejäänud klass on suremise äärel. Aga niikaua oli meil vähemalt väga lõbus ja ma olen väga tänulik Marinale, kes istus täpselt minu ja õpetaja vaadete vahel, nii et kumbki teist ei näinud:P Õpetaja (kas seda sõna saab veel valemini kirjutada kui "õepatja"?:P) ütles mingi ülesande kohta, et ta seda töösse ei pane, aga vaevalt ta saaks sellest materjalist üldse midagi töösse panna, sest meil lihtsalt ei tule rohkem töid.

Muide, arva ära, kes kirjutas täna Postimehe vastukaja rubriigis päris pika jutu pealkirjaga "Reisirong ei rapu ainult liiprite tõttu"! Ta võiks nende eest juba raha küsima hakata, sest need ilmuvad kohati tihedamini kui mõne Postimehe palgalise ajakirjaniku kirjutised.

Mis kuradi "Eesti muusikataeva komeet" see Ursula küll on? Üks suht hea meloodiaga lugu (mis küll meenutab mingit teist lugu, mida ma ära tuvastada ei suuda) ja üks kummitus ja nüüd reklaamid muudkui pläkutavad..