Kooli jõulupidu

Täna käisin jõulupeol, et oleks põhjus, miks mitte jõulupeole minna:P Tegelikult asi nii hull muidugi polnud, sest ega ma kellelegi selle kohta, kus ja miks ma käin, seletusi andma ei pea ja oleks võinud ka lihtsalt kappi edasi koristada ja plaate kuulata. Igatahes on konks selles, et ma läksin hoopis eelmise kooli jõulupeole, selle asemel, et minna praeguse kooli omale. Õigemini läksin jõuluetendust vaatama. Inimesed, kes "minu ajal" olid olnud väikesed, olid korraga sama suured ja suuremadki kui mina. Ja kuradi tublid ka. Ma ei julge andekad kohe öelda, sest enamuse puhul oli vist tegemist pigem julguse, pealehakkamise ja enesekriitilisuse puudumisega, aga sellegipoolest olid nad päris kobedad.
Näitlemises nad meie praeguse kooli ülikiidetud näiteringi kümnendikele küll alla ei jäänud, ülemängimist esines isegi veits vähem.
Laulmise osas pole mina just kõige õigem hindaja, aga ega nad hullemini ikka ei laulnud kui need tüüpilised tümpsulugude esitajad raadios, kuigi ega keegi ka kuidagi teistest ei eristunud. Minu imestuseks oli nii paljudele(umbes 10le?) antud võimalus primadonnatsedes mikriga soolot laulda.
Tantsimisega oli asi hullem. Selles mõttes, et tõesti paljud oskasid tantsida. Ja kohe väga hästi tantsida. Kõigepealt pani mind imestama väikeste valgesse riietatud tüdrukukeste pallikava, millest jäi mulje nagu oleks Veerikus mingi spetsiaalne võimlemisrühm tehtud - nii graatsilised ja painduvad olid nad. Õnneks oli üks rühm esinejaid ka suhteliselt mittemuljetavaldavad - need, kes midagi Riverdance'i sarnast üritasid ei säranud just rütmitaju ja graatsilisusega. Ja siis muutsid poisid mind kadedaks oma meremeeste tantsuga. Kõik said väga hästi hakkama ja mõni oli ikka jube osav. Ühesõnaga - talente oli! Isegi nii väikeses koolis. Lavakasse saadaksin ma hetkel ühe, aga ta peab enne diktsiooniga tegelema. Seda ma ei kuulnud, kas ta ka laulda oskas, aga tantsimine oli igatahes üks tema suurimaid plusse ja tal oli ka mingi näitlejalik nõks, mingi esinduslikkus igas tehtud liigutuses.
Ja ausalt öeldes oli jutustaja väga professionaalne ja mõnusa häälega. Ta võiks muinasjutte linti lugeda:)
Nii et päris tore üritus oli:) Ja õnneks (või kahjuks?) ei tundnud (vist) keegi meid eriti ära ka (kuigi meieaegseid õpetajaid oli üldsekohal vaid 5), nii et jäime ilma sellest "Oot, mis kooli te nüüd läksitegi"-jutust. Ehk siis järgmine kord;)

Ma peaksin vist vähem sulge kasutama ja sõnad väga, vist, ka, üldse, küll, üsna/päris, ikka, see erinevad vormid, mingi ja muud sellised võiksid ka harvemini mu tekstis esineda...