Eile käisime terve perega Raigastveres onu sünnipäeval, mis osutus hulga toredamaks, kui ma lootnud olin. Koht oli päris kena, ilm samuti ja see seltskond, kellega mina tegemist tegin, ka:) Ma pole miskipärast kunagi sugulastega väga lähedalt suhelnud, aga eile avastasin ma mõnega neist päris suure ühisosa. Ja et reaalklassis õppinud loodusteaduse bakalaureuse omanik võib tegelikult hoopis humanitaar olla:) Sai igasuguseid filosoofia ja eetika teemasid käsitletud ja filmidest-kunstist üldiselt ei saanud ka loomulikult rääkimata jätta. Nagu ka edasistest plaanidest ja äsja möödunud lõpetamistest. Eksaminumbrite pärimise hetkel aitas vangerdamine ja edasise koha pealt lause "Järgmisel aastal ei lähe ma kindlasti kuhugi (st ülikooli)".
Huvitav, kas see tuleb sellest, et minu lähedaste ringkond moodustab suurema enamuse, igatahes olen ma viimasel ajal sellistel koosviibimistel ennast palju vabamalt tundma hakanud ja mingi võõristusmoment on nagu kadunud. Mis on väga tore ja näitab arengut:P Ja kui ma veel selle viieaastase foobiavastase võitluse (Haapsalus;)) läbi teen, siis on lootust, et minust võib saada normaalne inimene:D Muide, ma avastasin, et see elukutse, mille ma boonusena omandan, võimaldab mul võrreldes paljude muudega tunduvalt pikemat puhkust, nii et ma ei pea millestki loobuma. Isegi pikkadest reisidest:)
Aga sünnipäeva lõpp oli umbes kahe ajal (öösel), mis sobib ideaalselt mu tavalisse graafikusse. Nagu ka hommikul kell 12.30 ärkamine...
Ja täna oli kellegi teise sünnipäev. Ei tea küll kelle.. :P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar