endale loetud

Täna öösel lõpetasin sellise raamatu. Vaatamata sellele, et oli juba väga öö, praktiliselt hommik, ei tulnud siis aga kuidagi und. Ja ma ei oska öelda, miks. Raamat oli võrratu sõnastusega ja hetkekski ei jäänud tunnet, et keegi oleks teinud otsetõlget inglise keelest. (Mis on eriti hästi tajutav, kui eelmine lugemus oli otsetõlkeline sopakas!) Täiesti ebaproosalik sõnakasutus ja kusagil teisel tasandil uitamine, kohatine armas liigdetailsus ja hüplikkus.. Sõnad, millest ei tule aru saada, vaid tunnetada nagu luulet. Erinevalt tõlgendatav. Alguses polnud Ta üldse kaasahaarav ja nii mõnigi kord avastasin ma end hoopis teistelt mõtetelt, aga kusagil kolmandiku möödudes tahaks ainult lugeda lõpuni, enne mitte raamatut käest panna, kui kõik on teada saadud-tajutud, mis võimalik. Isegi järelsõna lugesin ära:P Ja järelsõnast leidsin umbes kolm-neli raamatut, mida tahaks samuti lugeda (näiteks "Oranges Are Not the Only Fruit";)), aga tundub, et eesti keeles pole just kõike leida.. On äärmiselt hea mõelda, et üldse avaldatakse, loetakse ja kiidetakse (isegi kriitikute poolt) heaks autoreid, kes kirjutavad "segaselt" ja mitte nii, nagu korralik koolilapse kirjand peab üles ehitatud olema.

Kogu selle segasuse keskel otsustasin ma eile õhtupoolikul koristama hakata. Kõik minu eelnevad koristusaktsioonid piirnesid mingi ühe tillukese kohaga, näiteks riidekapiga. Nüüd otsustasin ette võtta kogu laua koos selle ümbruses asuvate sahtlite-riiulitega. (Väike vihje: minu puhul on see vääga suur ala!) Lootsin sahtleid tühjendama hakates, et saan sealt umbes poole ära visata (mingid põhikooliaegsed vihikud jms), aga tegelikkuses ei lennanud suurt midagi prügisse, lihtsalt väike ümbertõstmine toimus. Ja vanad fotod toppisin kõik (esialgu spstematiseerimata) oma uude fuksiaroosasse albumisse, aga seegi jäi veel väikeseks ja kõik Venemaa fotod jäid sealt välja. Nähtavasti ma eriti kaugele oma koristustöödega ei jõudnud, sest iga nipsasjake tuleb ju üle vaadata ja suure hoolega mõelda, milline asukoht talle kõige parem oleks, koos teiste sarnaseid mälestusi või funktsioone omavate asjadega.
Läpaka kolisin ka voodi kõrvale kapi otsa koos raamatukuhila, laenutatud filmide ja märmikus asuva blogi eelkäijaga. Koristuse ajaks toppisin läpakale vana arvuti kõlarid taha ja kuulasin ainukest enda ostetud plaati, mis oli üheks põhjuseks mu raamatulugemisejärgsele unetusele.

Ja endagi üllatuseks ärkasin räna nii varakult üles. Oleksin isegi kooli jõudnud enne selle sulgemist:P Aga seda ma ei viitsinud täna üritada. Küll sinna jõuab veel kunagi, ega see pilt kuhugile kao.

Englishwoman peaks täna pommiauku tagasi jõudma, et uut diivanit üle vaadata. Ma loodan, et see on piisavalt lai, et mind ära mahutada, kui ma kunagi kontserdile lähen;)