laupäev, märts 08, 2008

salsa

Blogi on "puhkuselt" tagasi.

Läksin siis eile õhtul suure hädaga seda arvatavat salsatundi vaatama, kuigi padukas ei tahtnud uksest välja lasta ja vihmavari läks katki (see on mu esimene vihmavari, mille ma olen suutnud katki ilmatada!), ja kohale jõudes olid jalad märjad ja nina tatine. Ja Bernardit polnud uksel, et ma oleks saanud päris kindel olla, et see ikka õige maja on (silte ega midagi neil ei ole ju!) :P Uksest sees, vaatasin ringi - ühtki tuttavat nägu ei paista ja koht on suht rahvast täis. Hmm.. Kahe sekundi pärast ilmus vaatevälja "tuttav" omanik/baarman/trummar jne. Heheee:D Ajasime juttu nagu vanad sõbrad kunagi. Tuli välja, et salsakursus käib alumisel korrusel ja on kuuenädalane ning praegu on kolmas nädal ja poole pealt ei saa liituda. Hmm.. Ja et treener pole mitte eestlane Rainer vaid sakslane Reiner:P Hmm... Mis küll oli see põhjus, mille pärast ma end uksest välja sundisin tulema??:P Noh, igatahes vahtisin niisama pealt kuidas mitmeaastase kogemusega profid seal ringi sibasid. Salsat võiks lühidalt kirjeldada kui vudimist käputäie keerutustega. Will näitas mulle paar põhilist sammu (kui veel ruumi oli) kätte, mis ei muutnud küll fakti, et ma olin kogu majas ainuke inimene, kes salsast mõhkugi ei tea, aga... Kui kursuslased ka üles jõudsid, siis läks tõeline pidu lahti. Tutvuste poolest sain vahepeal trummi lüüa ja nii mõnegi salsa tantsida:) Sain pihta, mispärast see pubi nii jahe peab olema ;) Rõõmsaks tegi, et mul veel mingigi rütmitaju säilinud on ja et sammugi oskamata on tegelikult võimalik mõned sammud siiski teha, sest kogu tants on nagunii üles ehitatud juhtimisele. Ma ei saanudki päris täpselt aru, kuidas on võimalik neid keerulisemaid asju suvaliste partneritega tantsida, sest mina olen ju harjjunud, et kavad on pähe õpitud ja enne figuuride järjestuse kokkuleppimist suvalise inimesega niisama lihtsalt ikka ei tantsi.. Siit ka järeldus - kui sa tantsid salsat esimest korda ja ei peagi oskama, on see lihtne ja lõbus (nagu ilma kaardita võõras linnas kondamine, kui kesklinna suunda tajud:P), aga tundub, et kui juba natuke õpitud ja peaks nagu midagi oskama, on see arvatavasti päris keeruline ja kaootiline, eriti minusugusele improviseerimisoskuseta põhjamaiselt uimasele inimesele. Nii et respekt neile, kes seda tõesti oskavad(ja mitte kokkulepitult)! Muide, see saksa treener nägi rohkem soomlane välja:P Aga naistreener oli vähemalt kobe (aga siiski mitte kuubalanna, vaid lihtsalt iirlane). Ja mulle meeldib idee, et ühes linnas on üldse olemas selline koht ja seda juba palju aastaid! (Siin on salsa üldse popim kui meil ja mujal igasuguste tantsusaadetega haibitud võistlustants, kursuste tasemevahe on ka märgatav, kui nüüd meelde tuletada minu muljeid eelmisest tantsutunnist:P) Palju on Eestis kohti, kus saaks tantsida midagi muud kui süldika või tümpsu saatel võimalik on (väljaspool tantsukursusi)? Ma väga loodan, et asi on lihtsalt minu ignorantsuses ja et kas või üks selline koht ikka leidub...
Kui minus oleks veits rohkem ambitsioonikust, siis... tasuks salsaga lähemalt tutvust teha.
Aga üldiselt tagasi - kui lõpuks kahe paiku uksest välja astusin oli kõlaripoolne kõrv pooleldi kurdistunud ja totakas muie näol. Täna olevat ka salsaõhtu, aga kuna on reede, siis on kindlasti rohkem muidujoojaid kui asjatundjaid. Aga kes teab, pühapäevasele bändiõhtule ehk isegi lähen..

Kusjuures, täna tekkis mul hetkeks tunne, et ma olen võimeline umbes viis grammatiliselt korrektset ingliskeelset lauset normaaltempos, varem valmis mõtlemata ja ilma kokutamata järjest suust välja saama. Ei tea, kas väike vaheldus igapäevasele teremidateile-jutule aitas kaasa:P Sest üldiselt toimuvad mu pikemad jutuajamised miskipärast siiski teiste välismaalastega, nii et mõnikord on tunne, et ma oskan ainult kõigi vigu endasse korjata ja neid siis kenasti kasutama kukkuda..

Igatahes..mul kadus mölalaine ära nüüd. Uni pitsitab kah vaikselt.. Ja homme tuleb end taaskord tööle ajada. Manager ütles täna mulle ja Aisling'ile, et tahab meiega enne kui me koju lähme rääkida. Ash lõpetas 5 ajal ja läks nii, et ma ei jõudnudki pärida, mis teema oli. Kuna ma niigi 15 minti hiljem lõpuks minema sain, siis minu jutuajamine tuleb homme. Nüüd tuleb mul veel kähku välja mõelda, kas ühildan selle jutuajamise sujuvalt "mulle-ei-meeldi-siin-ja-tahan-ära-minna" vestlusega, nagu üks idee oli, ja saan nädala pärast vabaks, või kannatan veel natuke ja ütlen alles pärast puhkuselt saabumist, et kaon minema. Mõistus käsiks nagu oodata, pealegi on kogu see kuradi emergency tax'i jama ikka veel lahendamata, aga... Igatahes, kui tekib olukord, kus ma enam vait olla ei saa, siis pole mul sitasti ütlemisega eriti midagi kaotada.. :)

Kommentaare ei ole: