Pühapäevane kava nägi ette Windsori lossi külastamist. I. tuli hommikul vara koos oma meessoost nõbuga meid auto peale võtma ja sõitsime edasi ta naissoost nõbu juurde. Seal oli meile hommikusöögiks mingeid bulgaaria traditsioonilisi lehttaignapirukaid, mille nime ma ei mäleta, ja šokolaadimuffineid tehtud:) Kuna meid oli kokku kuus -4 jutukat ja valjuhäälset bulgaarlast ja kaks eestlast, kellest üks oli esialgu täiesti võõras seltskonnas ja vähemuses ka veel, läksime kahe autoga. Hullult pikk maa oli sinna. Esiteks tuli pea läbi terve linna sõita ja siis maanteel ka paras jupp. Kohale jõudes oli parkimisega ka jändamist.
Lossi sisenemiseks oli vaja pikk piletijärjekord ja turvakontroll läbida. I. indiaanlase välimusega nõbul oli taskus mingi väike nuga, mida ta alati kaasas kannab, talismanina või nii. Ja sellest tuli jama! Võeti ära ja politsei tuli kohale ja pidi mingi paberi täitma jms. Jeerum:S Päris hirmuäratav süsteem, me juba mõtlesime, et nüüd võtavad ta kinni ka veel.
Saime endale audiogiidid kaasa ja läksime tuurile. Ausalt öeldes oleks ma enamat lootnud. Ei olnud erakordset arhitektuurilist ilu, ega ka looduslikku. Kõik see kuninglikkus ja suursugusus, mida telekast näidatud, oli puudu. Aga nüüd on mul mingi templiga paber, millega ma järgmisel korral tasuta sisse saan (kui see aasta jooksul on või nii ja veel mingitele reeglitele vastab). Vaevalt ma kunagi sinna veel lähen, aga kes teab. Audiogiid oli suht paha, mul hakkasid lausa kõrvad valutama. Ja ega seal midagi väga huvitavat ei räägitudki, niipalju kui ma viitsisin-suutsin jälgida. Nii et mulle jääb lootus, et asi oli minu võhiklikkuses ja rumaluses, et ma sealt suurt elamust ei saanud.
Kui me lõpuks kunagi linna tagasi jõudsime, sõitsime jälle teisest otsast välja. I. maja vaatama. Ta peab ka kohe-kohe välja kolima, nii et viimane võimalus. Tegime süüa (nende rahvustoitu, millest osa oli kuratlikult vürtsikas), vaatasime filmi ja läksime tuttu:P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar