Täitsa lõpp! Ma rääkisin umbes kaks ja pool tundi peaaegu et võõra inimesega mitteemakeeles eksistentsiaalsetel teemadel:) Diskussiooniks ei saa seda vist nimetada, sest, damn it, eriarvamusi ma ei leidnud.... Tegelikult on lausa kummaline mõelda, et keegi võib sinuga täpselt samamoodi mõelda, olles nii teistsuguse kultuuritausta ja vanusega. Aga kuna tema on saanud seda mõtteviisi kauem praktiseerida, siis pean tunnistama, et ta on ikka waaaay ahead of me!
Tegelikult oleksin pidanud/võinud samal ajal täiesti tundmatute inimeste keskel viienda (noh, 11da) rattana veeklaasi käes loksutada, aga ma pidasin paremaks mitte minna õe sõbra endise korterinaabri 39-dale sünnipäevale. Plaanisin natuke söömise ajal lugeda ja õhtuks valmistasin endale ette filmi "A beautiful mind". Aga nii palju siis filmist:P Kuna M. läks poodi ja B.&N. restorani ja kuhugi, siis olin ma home alone. Ja kuna mulle hullult meeldib nende köök, siis ma vallutasin selle:D Kui olin jõudnud söömise lõpetada ja raamatust kolmekümnendat lehekülge keerata, tuli M. poest tagasi. Ta tõi mulle magustoitu!:D Aga see selleks.. Ma ei teagi, millest jutt alguse sai, aga kuskilt sai ja jätkus ka, sest tegelikult on võimalik igas asjas näha mingit sarnasust oma läbielatuga ja siis sealt edasi arendada, nii et vaikus polnud just kerge tulema.
Aga jah.., lausa creepy tegelt. Nii ei saa ju üldse mõelda midagi, ilma et keegi teaks, mida sa mõtled! :P Aga teisest küljest jälle annab kuidagi energiat oma joru jätkata, kui keegi teine veel samamoodi arvamusel on. Igatahes on mul väga hea meel:D
Ma vist vaatan nüüd ikka filmi ka veel ära, kuigi mõtteainet on niigi päris piisavalt.. Kuna mul on hetkel oma tuba koos oma läpakaga, millel on ka kõrvaklapid taga, siis ei pea isegi kartma, et ma kedagi häirida võiks.
Wii, I'm in London, my English is improving step by step, I'm happy and becoming more outgoing and I found a soulmate! What else could I want from life?! :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar