08.10

Äratus oli tunduvalt varem kui numbrid pealkirjas. Sel ajal läks vist juba rong. Aga see selleks..

Kodus tegi S. mulle rikkaliku hommikusöögi - laadungi pannkooke! Ma sõin neid nii kohutavalt palju, unustades, et me väga varsti (põhimõtteliselt järgmise asjana pärast hommikusööki, siin võtab igale poole jõudmine lihtsalt aega) RIBAsse sööma lähme.

RIBA on siis see koht, kus mu õde töötab. Hirmuäratavalt suur maja vapustavalt kõrgete lagede ja saalisuuruste ruumidega. Kuna ma olen teadupärast mugav, laisk ja koonerdaja, siis olen väga harv restoranikülastaja. Seekord aga tellisime kolmekäigulise lõuna, et näha, mida imet nad seal üldse pakuvad. Starteriks oli(st võtsin mina endale) mingi pika ja arusaamatu nimega roog (Hgkdsjahgdgytdnas vutt), mille üle kokk oli sel päeval väga uhke. Pearoaks oli hiiglasliku salatikuhila otsas kükitavad kanaliha viilud äärmiselt vürtsika kastmega. Tuleb tunnistada, et eelroog oli maitsvam. Ning kuna mul oli kõht pearoa ajaks ka kohutavalt täis, siis jäi sellest kahjuks suurem osa alles. (Loodetavasti kokk ei solvunud.) Magustoiduks tellisin mingi traditsioonilise inglise ploomiasja, mis oli täitsa hea, vaatamata selleks hetkeks mittemidagimahutavale kõhule.
Aga söök söögiks, see polnud üldse peamine. Kõige põnevam oli käia kõigis nendes koridorides, kuhu tavaline restoranikülastaja ei pääse. Ja näha kõiki õe kolleege, kes märkisid peaaegu eranditult meie silmatorkavat sarnasust ja soovisid mulle õnne. Ääriselt armas oli, et inimesed, kellega ma juba eelnevatel päevadel kohtunud olin, tulid niisama juttu ajama kui ma parasjagu õde ootasin või nii. Palju positiivseid emotsioone ühesõnaga:)

Seejärel tegime väikese tuuri linnas ja poodides, kust ma ka seekord endale jakki ega jalatseid ei leidnud.

Õhtul koju jõudes sadasid mulle kaela M., B. ja N. õnnesoovid. Mõnelt lausa kingitustega. B. ja N. läksid elutuppa, nii et me S.'i ja M'iga jäime kööki juttu ajama (st lõõpima:P). Kui me ka elutuppa suunduma hakkasime, siis keegi nihverdas midagi ja korraga tuli N. jutuga sünnipäevatordist. See pidi üllatus olema:P No ja tuligi tort! Ja šampanja (mitte vahuvein), mis oli üllatavalt joodav:) Ja oh, nad olid ikka nii toredad kõik:D Kõiki detaile pole nüüd ka vist vaja.. Nii et ei jäänudki palju puudu sellest traditsioonilisest välismaisest sünnipäevast, mida sa kirjeldasid;)

Njah, nii ebatavalist sünnipäeva pole mul veel olnud.