just

Kohe kummaline, kuidas see koht siin kutsub kirjutama, kui olen normaalsemast veidi melanhoolsemas meeleolus.. Mõnikord hoian kohe sihilikult eemale, sest vastasel juhul olekski siin vaid ülim hala, aga täna võib.. On lihtsalt mingi kummaliste kirjade päev. Tavaliselt tundub, et ma saan asjadest enam-vähem aru, niimoodi ühtpidi nagu on võimalik. Aga täna ei oska ma absoluutselt seisukohta võtta. Isegi mitte hinnata, kas sõnum oli pigem positiivne või negatiivne.

Ja kohe halenaljakas, kuidas viimastel päevadel on nii pargipinkidel, köögilaua taga kui diivanil lösutades juttu aetud ja suhteterapeuti mängitud.. Aga isegi Timbu üritas kunagi mingis läikivas teraspotis ahjurooga teha. Lohutus missugune, hahaa. Mitte et see üldse mingi hea võrdlus oleks olnud...

Täna käisin esimest korda üle pika-pika aja koolimajas. Raua avatud loengut kuulamas. Teadmistest ja nattost ja muust toredast. Ja nüüd õhtul oli pidu ka, kuhu me alguseks ei raatsinud minna ja lõpus olime ainukesed kolm (jah, need kaks, kes kuskil pidevalt jooksus olid, ei lähe arvesse;P), kes tantsisid, nii et pool tundi enne peo lubatud lõppu pandi pillid kokku ja aeti meid koju. Nii et väikeste vahepeatustega mina nüüd siia jõudsingi, sest tohutu uni tuli peale. Ja isegi tantsimine ei aidanud. Telefoni lülitasin ka välja. Vist üldse esimest korda elus sihilikult (ja mitte lihtsalt sim'i vahetamiseks). Tahaks mingiks ajaks täiesti levist ära kaduda. Lihtsalt ära..

Oih, praegu tuli meelde, et esimene lause eelmises lõigus on puhas vale. Ma käisin ju eile õhtul ka(mäluaugud vist)! Tudengifilme vaatamas. Mõni oli täitsa hea. Mõnes oli täpselt sama vaade nagu minu toa aknast. Mõnes oli huvitavalt morbiidseid lähenemisi. Ja näinud olin ma seekordsetest filmidest vaid ühte. Ja toda teist, mida ei saanud näidata, sest plaat oli katkine. Kahju, ma oleksin toda väga näha tahtnud. Eriti just hommikuti...