Täna sai lõpuks mõned asjad ometi kaelast ära. Viimasena neist ka essee, huuh. Aga päev kulus suures mahus toa sisustamisele ja selleks tarvilike elementide otsimisele. Sain (st mulle pandi loomulikult) kardinapuud niimoodi üles, et pole ohtu, et need üldse enam kunagi kaela võiksid sadada. Laupäeva õhtul saabunud Sugulane tegi klambrieemaldaja abiga mu "tikkudest" kokkumonteeritava veiniriiuli kasutuskõlblikuks. Ja mu toas on nüüd ometi kapp, mis mulle läbi suurte seiklemiste tükkhaaval tuppa toodi ja veel kokku ka pandi, ning riiul, mis Tartus lausa uue läikiva värvikihi peale oli saanud, nii et saan ehk tagasi minnes oma toa lõpuks ära "kodustada". Hundinuiasid oleks mõned veel vaja, ja ka mõned konksud ja nöörid, et lakke kardinaid hõljutada. Aga seinade augustamise koha pealt peaks omanikult nõusoleku küsima.. Kirjutuslaua kohta küsisin lahtisaamisvõimaluste kohta ja ta ütles, et võib selle ära viia küll. Siis jõuan ehk kunagi talvel ka oma veinikorkidest kott-tooli tegemiseni.. Aa, selle kohutava terasest laelambi võtsid poisid ka tsiuhti alla, nüüd saan varsti lambipoodides luurel käia:) Igatahes, loodan, et mu tuba jäävad kirjeldama kardinad, palju istumis- ja lösutamisvõimalusi, kummaline valgus (või pigem pimedus) ja ... kollane:)
Homsest saab vast vabaduses kitsepiima juues õunamahla ja kuivatatud õunu teha. Magamine oleks ka vist hea idee tegelikult. Vaikselt tuleks end ka suve lõpule meelestama hakata..
Aga ühe asja pärast ei saa ma ikka rahu. Kahju.
Tore vähemalt, et nukud Brüsselisse sõitsid:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar