kolmapäev, september 10, 2008

270

Midagi pakilist polegi toimunud, aga väikeste jõnksatustega sai selgeks, et septembrikuu nädalavahetused on bookitud. Nüüd varsti host'in itaallasi, järgmine kord jõuan ehk Tartusse ja viimasel s nv'l lähme siis Soome:) Praegu on mõnus, et ei ole kõike korraga ja palju, vaid tuleb niimoodi ükshaaval juurde, et väga tähele ei pane ja kokkuvõttes polegi veel depressiooni hakanud tekitama (vastupidiselt mu esialgsele kartusele).
Ja mulle meeldib, kui mõni õppejõud annab ülesande ja ütleb selle kohta, et tehke nii palju kui jõuate:D Siis on viimasel õhtul kella ühe ajal sellele pilku heites tunne, et ma korra ikka uurin lähemalt, ükskõik siis, kui eriti palju ei jõua, ja kui lõpetad, on tehtud ka:) Väga positiivne mu meelest.
Tänasest veel nii palju, et avastasin U-hoones väga mõnusa kohviku (nagu Kehrweiderid ikka olema kipuvad) ja et seal töötab seesama tüüp, kes 1.sept peol ka kohvikuletis oli ja keda ma arvasin kuskilt Hispaaniast vms maalt pärit olevat:P Aga ta rääkis täiesti eestlaslikku eesti keelt, kuid tema positiivne sära sobis nii toredasti kokku kohviku interjööriga. Kunagi lähen ma igatahes sinna seda piparmündikakaod jooma, kui loengute vahele pikem paus jääb. Nagu homme. Muideks, Eestis ikkagi müüakse mündimaitselist Bailey's 't, aga kuradi palju raha tahavad suure pudeli eest saada. Huvitav, kas päritolumaa hinnatase mitte kõrgem ei pidavat olema??!

Homme kavatsen vahelduseks oma asukohalinna ära kasutada ja Kumu dokumentaali vaatama minna. Reedel olen tööl ja öösel kunagi otsin mööda linna oma külalisi taga arvatavasti:P Siis jõlgun nendega kuni pühapäeva lõunani. Äkki jõuan(jõuame) Uuskasutuskeskuse kirbuturule ka näiteks või mingi tantsugrupp Moduse pakutavale lahtiste uste päevale(õigemini nädalale, mis kestab kuni neljapäevani). Järgmisel nädalal olevat mingi tutvumisõhtulaadne asi ka plaanis. Nii et tegevust ikka jagub ja igav ei hakka:) Neid mõnusaid läpaka seltsis veedetud õhtuid saab aga vist vähem olema. Aga ongi vaja elama ka hakata, mitte ainult midagi elamiselaadset kirjeldada.

Aa, muide, pesumasin hakkas ka tööle, pärast seda kui ma parklavalvurionu appi olin kutsunud ja ta kruttis neid nuppe samamoodi ja korraga hakkas masin häält tegema. Siis panin enne loengutesse minekut pesu pesema ja tagasi tulles võtsin välja. Oli küll läbimärg, aga ma mõtlesin, et laon ikka oma radikate peale laiali(mida küll ei köeta veel, aga...:P). Sokkidega oli lihtne, aga need kunagi ropprasked velvetid ja paar pluusi tilkusid küll nii agaralt, et ma otsustasin proovida, et äkki saab ikkagi kuidagi tsentrifuugi ka tööle. Ja saingi:D

Tore, kui igasugustest teha-vaja/korda-saada/üles-otsida/endale-muretseda nimekirjadest asju maha saab tõmmata:)

Kommentaare ei ole: