Pleugghhhh intrj. Used to express disgust at the sound, texture, and smell of neologistic nonsense.

Haaa:)

Ma olen sukeldunud keelefoorumitesse, kus inimesed on mõnusalt obsessiivsete kalduvustega mingi sõna õige kasutuse leidmisel:D Ülihea koht avastamaks, kui palju erinevaid võimalusi ühe ja sama asja väljendamiseks on, ja leidmaks, et kui britt ütleb, et See on õige, siis ameeriklane pole sellest kunagi kuulnud, kanadalane ütleb, et neile seda koolis küll kunagi ei õpetatud, austraallane ja uusmeremaalane(:P) nõustuvad ja iirlane ütleb, et noh, käib ju kah. Või umbes nii.

Aga jah, esialgu kasutasin ma seda foorumit itaalia keele tarbeks, aga nähtavasti on praegusel tasemel olles ingliskeelne veidi jõukohasem:P Ja mõnusalt iroonilise maiguga.

Ahjaa, peaks tegelt oma kirjatükki ka alustama nüüd lõpuks..:S See on ju ometi imelühike ja suhteliselt ebaoluline, nii et ma ei saa aru, miks sellised ülesanded küll kunagi sama ladusalt minna ei võiks kui näiteks... eem..njah, mis mul üldse ladusalt läheb?:P


Ja veel samma suunda.. Lugesin Kitchen'i arvustust, milles leiti, et see oli väga simplistlikus stiilis kirjutatud ja kaugeltki mitte oma auhindu väärt. Mõtlesin, et nojah, eks igaühel on oma vaatenurk, ja kõik ei saagi samu asju väärtuslikuks pidada, ja et eks ta(see raamat;)) natuke naiivne ju oligi. Kuni lugesin vastukaja sellele arvustusele.. "This reviewer missed the point entirely. Psychic pain creates a surreal apprehension of life. A mind numbed by pain (or by painkillers) becomes simplistic. It's all about survival. One moment at a time. Not thinking, just functioning. Unfortunately, Ms. Hain's, like so many supposed critics, has led a very sheltered life, so is unprepared to consider the sufferings of others and accept the manifestations of their suffering. Here's an idea for Ms Hain -- put yourself in the shoes of victims of abuse, war, violence. Imagine their feelings. Cry cry cry for all the lost in this world and for the cruelty of their masters. Only then will you have the humanity to review books like Kitchen. I read it years ago, and although I didn't completely understand it, was blown away by the narrators gentle narration and its surreal settingIt has stayed with me ever since. Perhaps only an artist or poet can appreciate these feelings and the art that's based on them."
Ei tea nüüd, kas ma olen tuulelipp või lihtsalt avatud?:P Või peaks äkki selle raamatu lihtsalt uuesti üle lugema. Äkki seekord inglise keeles. Sest vaevalt, et ma kunagi jaapani keele ära õpin, et originaali lugeda. Hmmm...

Heh, ma mäletan, kui ma ükskord töö juures üht teist Yoshimoto raamatut lugesin, ja see siis letil vedeles, kui ühed balletitantsijatest kliendid arveid klaarima tulid, ja too itaallane kuidagi ära märkis, et ohhoo, sa loed Teda, olin ma väga üllatunud, et tema Yoshimotot teadis, aga nagu selgus, siis on paljud tema raamatud Itaalias mitmes laaris välja lastud ja lähevad nagu soojad saiad. Ja Baricco vestlusring tõlkeprobleemidest jm tuleb ka elavalt meelde:) Ja sellega seonduvalt, et peaks endale äkki mõne tema teose itaaliakeelse variandi muretsema;)

Küll ma teeks ikka lõputult neid asju, mida vaja pole..! Aga noh, just sellepärast tundubki elu mõnikord täitsa tore:)