pikajutuplika

Nii, eksperimendi selle aasta esimesed 4/5 on läbitud:P Oli päris naljakas. Kuna läksin seekord absoluutselt igasuguse ettevalmistuseta, polnud pinget ollagi. Kuni selle hetkeni, kui öeldi, et nii, teil on nüüd 20 minutit aega kirjutamisosa lõpuni, ja mina olin alles poolel teel mõtlemisega, mis need tänapäeva noorte stressiallikad võiksidki olla..:P Olin vist liiga kauaks mõtlema jäänud, kuidas ma tegelikult seda esimese ülesande Iirimaa lastelaagrisse töölemineku kirja kirjutaksin. Mõistsin jällegi, kui ebardlik on kirjutada aja peale, käsitsi ja pidevalt jälgida, et sõnade arv üle limiidi ei läheks!! Ma olen ju harjunud kuskil kodus lösutama ja "üks idee tunnis"- kiirusel pidevate närimispauside ja internetiotsingutega töötama!:S Ja ma ei suuda end jätkuvalt sundida lihtsalt midagi suvalist kirjutama, peas vasardavad mingit tekstieditimise kommentid, a la 'poor paragraph development' ja 'weak opening sentence'... Pealegi, ma olen sõnaraamatutega kokku kasvanud! Kui mul on mingi suvaline laialivalguv sõnatu idee, siis kõplan ma mõnikord kümneid sõnu põhjalikult läbi, enne kui mõne enam-vähem sobiva leian, sest nüansierinevused loevad;)

Kuulamine algas mõnusalt, sai oma tänast horoskoopi ühe Aussie esituses kuulata:) Ma ei mäletagi enam, mis see teha käskis-keelas, aga enamusel juhtudest oli soovitus relaxida:P Aa, mul pidi olema hea päev dokumentaalide vaatamiseks ka.. Muud kahjuks ei mäleta. Teine ülesanne (see uudisele pealkirja klapitamine) algas ühe mu lemmikteemaga - PTSD! Muud jälle ei mäleta..aga väga probleeme ei tekitanud:) Samas polnud ka midagi eriti sisutihedat või suuremat äratundmisrõõmu. Ühel aastal, kui need lennu-ja rongijaama teated olid, siis lõi küll nägu särama:) See oli tookord kui üldse kõige lihtsam oli, aga õpetajad vingusid, et jube raske oli.. Võib-olla pole nad lihtsalt väga lennujaamades viibida saanud?;) Aa, viimane ülesanne seekord oli kuidagi totter. Kui sulle räägitakse pikk jutt maha ja siis on terved pikad tühjad lüngad lausete jaoks, aga sul on piirang, et võib kirjutada kuni 5 sõna, siis mina küll ei oska otsustada, milline info see nüüd muust nii palju vajalikum on, et just see sinna 5 sõnasse pressida.. Ja veel, kui normaalne oleks kirjutada küsimuste vastuseid täislausetega, siis ma tahaks näha, kuidas see küll võimalik on, kui pointiosa on juba ise sama pikk kui lubatud sõnade arv??!
Igatahes, ma tunnen jätkuvalt, et ma ei kõlbaks veel gümnaasiumigi lõpetama, nii et... eks järgmine aasta siis uuesti:D Ma ei kujuta ette, mida ma veel siis teeks, kui ma alles koolilaps olekski ja selliseid eksameid tegema peaks..:S Ju vist kirjutaks ka nagu üks tüdruk bussist, et ma olen 13-aastane ja tahaks sinna lastelaagrisse minna:P
Nende lugemisülesannete tekstid on jätkuvalt suures osas mingi uinutavalt kuiva sisuga, aga siis eksib wildebeestide sekka ka mõni filmiarvustuste ülesanne (see tehti suht maha) või filmi sisukirjelduse ja pointi kokkuviimise ülesanne, kus kirjeldatakse teiste hulgas ka ühte filmi, mida ma Edinburghs vaatamas käisin ja mõned päevad tagasi just pealkirja meelde tuletada üritasin:) Kasu kah midagi!:D
Ja eksperimendi teine tähtis osa (koolide vaatlus) läks ka asja ette. Väga sõbralik ja vastutulelik õhkkond! Kogu suhtlus käis kusjuures esmajärjekorras eesti, mitte vene keeles. Muudkui kiitsid mu ilusat nime, küsisid ega eksam liiga raske pole ja kas ikka kuulamise helitugevus sobib jms, lubasid veel viimase lõigu kirjast ka ümber kirjutada, kuigi läksin ajaga minuti võrra üle, ja suulise osa aja muutsid mul ka ära, kui ma ütlesin, et pean sel ajal koolis olema (ja rääkima kuidas 'thödrruhhtofmarrtšhhathperrsedtothöroote:P). Muide, neil on seal paljudel klassidel riikide sildid ukse kohal. Mina istusin France'is, vastas uksel oli Scotland, kõrval Marokko (inconsistent!;P), trepist üles tulles hakkas esimesena silma Italy ja nii edasi..

Eilsest nii palju, et Jason Goodwin jättis muheda mulje (ta jalutas ükskord ligi 6 kuud Gdanskist Istanbuli, oli seal kolm päeva ja läks siis koju tagasi:P). Mulle meeldis näiteks see idee, et nii kaua kui sa mingist asjast veel eriti palju ei tea, saad sa sellest kergekäeliselt kirjutada, aga kohe kui oled teemaga rohkem kursis, tulevad sisemised takistused. Kui tead, et punktist A punkti B minekuks läheb tegelikult vaja vähemalt 45 minutit, siis ei saa kohe kuidagi oma tegelast sinna 5 minutiga jõudma panna, aga kui vahemaade kaugusest veel aimu pole, on see mure vähem:) Tema tõlkija (nimesid nimetamata!) hääldus ei vastanud aga absoluutselt minu ettekujutusele..

Ja K-PAX on olemas! Believe me:) Aga Obabasse ma küll kunagi minna ei taha:S