Hakkasin täna jälle jupiti kola koristama. Kapist olen juba kotitäite viisi riideid ära visanud ja on veel üks hunnik, mida ma ei raatsi ära visata, sest keegi võiks ju kanda neid. Ma mõtlesin need öösel kotiga mingi kaltsuka ukse taha jätta:P Ja siis on üks hunnik, mis läheb ümbertegemisele. See on mul alati suurte ideede hunnik:D Aga kahjuks on mul siiamaani alles need hunnikud, mis ma viis aastat tagasi ümbertegemisele saatsin:P Õmblusmasinat ja natuke oskust oleks ka vaja, siis edeneks ehk käbedamini.
Koolikotti tühjendades leidsin igasuguse muu prahi seest 250.- Apollo kinkekaardi, mis kehtib veel oktoobrini! :) Nüüd ma saan raamatuid osta!:D Vedas, et kehtivusaeg üle polnud läinud, sest tavaliselt on mul kombeks asjad ikka niimoodi üles leida, et neist enam kasu pole. Ja raamatuid tahaks küll saada. Viimati (st eile) raamatokogus käies võtsin ma jälle portsu, tagasi ei viinud midagi. Ma muudkui kogun raamatukoguraamatuid:P Ja siis kui 6 korda pikendatud on, viin mõne ikka lugemata kujul tagasi..
Eile sain ma üldse palju asju. Lisaks raamatukogu hunnikule, käisin ma plaadipoes ka lõpuks ära ja nüüd ilutseb mu koristamata laua kõige kõrgemas kihis üks värviline plaat ühe äärmiselt armsa ja andeka lokkidega noormehe esituses:)
Ja kõige suurem saamine oli läpakas, millega ma pole küll siiani jõudnud veel suurt midagi teha peale plaadi kuulamise:P Aga ta on ilus ja võimas ja kerge ja piisavalt suure ekraaniga, et filmide vaatamine mugav oleks, aga piisavalt väike, et teda ikkagi transportida saaks:D Otsustusvõimetuse tõttu jäi praegu kott ostmata, aga kuna ma pean nagunii veel muidki lisatarvikuid (näiteks hiire ja klapid-mikri) muretsema, siis saab seda kõike korraga teha.
Ja nüüd on mul süümekad, sest ma pole ju midagi teinud, et läpakat ära teenida. Ja need ülejäänud lõpukingitused veel... :S
Osaliselt süümekatest ja osaliselt lihtsalt ammusest tahtmisest hakkasin ma täna töökuulutusi vaatama. Ja kuradima palju oli selliseid, kuhu mind isegi võidaks võtta, st mis ei vajanud erilisi oskusi ega midagi, nagu nõudepesijad ja teised sellised. Aga kui ma hakkasin siis neid 20 rõngastatut uuesti üle lugema, siis jõudis kohale, et ega ma ju ei saagi tööle minna, sest praegu on ainult mõni nädal Horvaatiasse sõiduni ja siis tagasi tulles on varsti veel midagi ja siis on jälle ainult paar nädalat ärasõiduni ja kui ma siis eeldatavasi oktoobris tagasi tulen, siis tahan ma 2.detsembril Londonis olla ja 20 naelasele kontsertile hüpata;) Kurat, oleks kõik need asjad järjest, siis poleks mingit probleemi. Kurat, et see suvi ka nii lühike peab olema!
Aa, eile käisin ma Johnny Deppi üle vaatamas. Kuna see oli vist ainuke "ööklubi", mis kolmapäeviti lahti, siis oli seal kohutavalt palju rahvast ja kahjuks ei saa ma aru, mis vahe on tavalise ööklubi sihtgrupil ja Johnny Deppi sihtgrupil.. Ainult üks asi vist: Superstaari Taavi oli ka Johnny's ;) Aga ta käis seal paar korda kitarriga edasi-tagasi ja läks vist ära suht kohe. Kuna me ei suutnud ära oodata, et midagi toimuma hakkaks (seal pidi midagi kontserdilaadset ka olema), siis jäi meil see kuulmata, kui üldse midagi kunagi algaski. Aga nüüd ma siis vähemalt tean.
Vahepeal võtsime Maailmas ühe kuuma šokolaadi, mis oli tõesti šokolaadist tehtud, mitte nagu enamustes kohtades tavaline kakao vale nime all. Ja Maailm oli üldse väha mõnus ja hubane koht:) Ma ei saa aru, kuidas saavad kaks kohta juba näiteks miljöölt ja hõngult nii erinevad olla, kui sisekujundaja on sama ja üks omanik ka. Arusaadav, et otstarve peakski nagu erinev olema, aga ma pean silmas just seda, et ühes oli tunda ajaloolist hubasust ja viimistletud ideid, teises aga suvalisi detaile ja ei midagi pilkupüüdvat. Kuigi ega Johnny nüüd nii kohutavalt jube (kui mu jutust kõlada võib) ka ei olnud tegelikult. Kuigi ma pole kunagi üheski ööklubis käinud, eeldan ma, et seal päris sellist muusikat ei lasta. Nii et muusikal polnud viga ja valgustus mõjus koostöös punase seinavärviga samuti suht kobedalt. Aga noh, eks see nägi rohkem baari/pubi/lounge'i moodi välja kui ööklubi moodi. Ja selles kategoorias ei olnud ta midagi omanäolist. Kui minust kunagi igapäevane baariskäija saab, siis võib seal täitsa käia. Apelsini mahl koos aprikoosilikööriga (väidetavalt) oli ka isegi joodav. Aga eks sellele on lõpetamisejärgsed istumised ka veidi maitsemeele tolerantsemaks muutumisel kaasa aidanud..:P
Ma mõtlesin, et ma lõpetamisest ei viitsigi rääkida. Peaaegu nädal möödas ka juba. Ma ei mäletagi enam ju! Ja seda osa, mis Vanemuises, Hugo kuju juures, hiljem koolis ja Wilde'is toimus, tead sa paremini kui mina ja loodetavasti aitad minulgi meelde tuletada, kui kunagi peaks vaja olema ja tuleb välja, et mu mälu (ehk seesama siin) ei saagi mind aidata. Aga Riinu juures toimuva kohta võin ma vaid öelda, et nende klass (8st inimesest 6 ehk enamus olid d-kad ja siis mina ja H.) on mulle algusest peale tundunud hoopis pingevabam ja eelarvamustevaesem kui meie oma (pean silmas seda enamust, keda viimases lauses pärast koma mainitud on), ja need paar tundi ainult süvendasid mu arvamust. Ja see, mis vahepeal "banketi" ajal aulas toimus, samuti. Mitu inimest meie klassist seal ennast tühjaks tantsis?! Peale iseenda nägin ma vahelduva eduga vist ainult ühte, kui ma ei eksi. Ülejäänud ajasid aatriumis niisama juttu ja sõid torti (oleksime ikka pidanud taskusse ka toppima;)) , olid üldse koolimajast kadunud või klatšisid-halasid-loputasid klassis eneseväärikust maha!
7 kommentaari:
Ja nagu välja tuleb, osalesid klatšimistuuril ka mõned õpetajad, kes vigisesid selle üle, et näe kolm aastat möödas, aga osadest ikka midagi ei tea. Mis kõige hullem muidugi - nad ise ei võta osa. Kops üle maksa, maks üle kopsu, aga no kuulge!
Nii et ma olen väga rõõmus, et see läbi sai, kuigi tulevik on tume : iss peab minema välismaale minu sünnipäeva ajal (seega pean hakkama isemajandavaks persooniks), õde on nagunii Tallinnas (ja pärast seda pikalt maal ning laagris) ja mina pean kodus istuma ja kassi toitma. Nii et sünnipäevaks varustan end tühjade VHSidega ja alkoga, et see ruttu läbi saaks.
Tohutult ebaõiglane on see, et minu ja elu vahel on pass, sest muidu ma ei saa siit välja. Ning välja on vaja, sest Marcel ootab ja Pariis (Marais').
Emominutid on lõppenud.
Oh, ja töö! Tuleb välja, et Kadi ja tema sõbranna läksid Tallinnasse tööle. Tüüp, kes ei olnud isegi kodukandis nõus ehitustöödele appi minema, läks Tallinnasse kuuks ajaks tööle. Töötavad kuskil pesumajas koos venelastega ning on õnnelikud. No kuram! Ma olen nii kade ja nii õnnelik, et mõni suudab pärilikust mökustumisest lahti saada.
Kas ma võiksin ka kuulda, kes olid need salapärased õpetajad, kes klatsˇituuril osalesid? Ja kust sa seda kuulsid üldse? Kellegi scrapbookist jälle?:P
Kuule kassiga vanatüdruk (no offence:P), vaata et kass alkomürgitust ei saaks! Te pole ühest kaalukategooriast, nii et tema portsionid peaksid ikka väiksemad olema kui sinu omad:)
Marcel siia ei taha tulla pühapäevaks näiteks?;) Poleks sinu passi vajagi.
Ma nimeliselt ei taha mainida, aga: T.P, M.H, A.S ja kohati ka T.J ja A.R .Skräppbukist neh.
Marcel ei tule kuskile.
Täpsustan andmeid oma blogisissekandae põhjal: lemmik A.R siiski juures ei viibinud, küll aga K.P
Mul läheb initsiaalidest välja lugemisega ikka kuradima kaua aega... Ülejäänud on lahti muugitud, aga M.H? Peaks vist abivahendeid kasutama.. Hea seegi, et A.R seal ei olnud:)
Aaa, M.H. jõudis kohale...Aga mida tema üldse kobiseb, nagu ta oleks meiega kauem aega veetnud kui ühe perioodi! Ja ma tahaks ka su blogisissekannet näha, et andmeid kontrollida;)
Postita kommentaar