"Eurobaromeetri järgi on Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide seas viimasel kohal kodanike hulga poolest, kellel on igapäevaseid kontakte teistest religioonidest või rahvusest inimestega. Eestis on selliseid kodanikke 44 protsenti, euroliidu keskmine 65 protsenti." - novot siis! Mõni ime, et siin iga välismaalase üle ikka veel imestatakse..

Ja minu eilne sissemagamisest tingitud trammisõit, mille tagajärjel kogemata ühe vene neiuga kontaktandmeid vahetasime, et vastamisi eesti-vene suhtlustunde teha, on selles valguses veel toredam:)

Ja vapustavate noorte vabatahtlikega (Saksa- ja Šotimaalt) veedetud päev Camphilli Küla kodususes ja maaläheduses pani mõtlema sellise eluviisi võimalikkusest.. :) Et ollagi nagu pereliige ja lakkamatult sealse elu sees. Lüpsta lehmi, teha juustu ja kohupiima, ja kõiksuguseid põllutöid, lõhkuda puid ja kütta suuri katlaid, mis kogu maja ära soojendaks, tegeleda kasvandikega puutöökojas või nendega kangastelgedel kaltsuvaipu kududa või lauamänge mängida või igasuguseid kultuuriüritusi korraldada ja õhinal kevadkontserti oodata.. :) Ja ma ei jõua ära imestada nende eesti keele oskust!! Hetkedel, mil minul (oma keele!!) mõistmisega raskusi oli, selgitasid nemad mulle, millest jutt käis!
Sealse rahu keskelt tagasi Tallinna jõudes hakkas mulle esimese asjana kõrva kohutav müra.