Ma avastasin, et ma olen aja jooksul oma esialgse idee täiesti unustanud. Või kui mitte unustanud, siis selle korda saatmiseks mitte ühtegi sammu astunud. Miks ma just selle kooli valisin? - Et saaks võimalikult palju vabaaineid ja eelkõige igasuguseid keeli õppida. Ja arvake ära, mitmes võõrkeeletunnis (pidev inglise ja esialgne kohustuslik ladina keel ei lähe arvesse) ma siis selle pooleteise aasta jooksul käinud olen?! Ühes...njah. Väga tubli. Aga see lillade juustega tädi ei mõjunud väga sümpa oma kasvatusmeetoditega.
Väärtuslikud avastused tulevad ikka kõige absurdsematel hetkedel.
Aga ma nüüd tekitan endale "avaliku" väljaütlemisega kohustumuse - üritan nüüd tõesti end kätte võtta! Kui tekib esimene vaba hetk, teen endale "tegevuskava". Sest nagu näha, siis selline suvaline improvisatsioon, millel siiani kelgutanud olen, just kaugele ei vii. Lumi ju sulab.
Jag ska bli... som jag vill!:) Kuigi see on arvatavasi neist kolmest peas ringlevast variandist kindlasti mitte see, mida ma tegelt väljendada tahtnuks, aga...
Hehhee, mulle jõudis praegu alles kohale, et see pealkiri läheb kogemata mu tänase puu-teemaga väga hästi kokku:D Terve elu küll neid puid "joonistada" ei viitsiks, aga vahelduseks on süntaksiteooria väga värskendav. Arendab ehk loogikatki. Tuleks see eksam ka enamjaolt praktiliste ülesannetena.. teoreetikuna olen ma kõiges ikka eriliselt nõrk.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar