Mu keel(mõtlen seekord seda, mis mul füüsiliselt suus asub) on varsti vist auklik.. Põhjuseks see, et ma ei suuda kuidagi närimist lõpetada. Pähklid, mandlid, šokolaad, näkileivad, kuivatatud puuviljad, õunad, piparkoogid... Ja mul pole isegi mitte kõht tühi!! Lihtsalt selline tunne on, nagu mõnikord kaks päeva enne pikemat reisi. Või kunagi tantsuvõistluste eel. Et kohe-kohe hakkab pihta ja minul pole veel kleitki seljas.
Ja need näritavad asjad on siis mu üldsegi mitte abistavateks farmakonideks.
Huvitav, kui hästi plaaster keele peal püsiks:P
Oeh, ajuvabadus pole väga soodne seisund. Ei soovita järele proovida.
Ja kellel veel vähegi võimalust - loodan, et teil jõuab mõistus tükk maad nooremana kohale kui minul. Siis ei pea tegemata-nägemata-teadmata-tundmata asjade pärast hiljem kümme korda rohkem vaeva nägema. Ja sada korda rohkem vinguma.
Viljandisse tahaks hoopis. Haapsalu ei teeks ka paha. Ja Helsinki kaudu saaks Manchesteri. Jah, ma murdsin jälle oma lubadust ja avasin ühe ahvatleva meili. Või kui lubadus oli ainult Ryanairi kohta, siis mitte...
Vabandust, aga nüüd ei tasu vähemalt nädal aega mingeid vähem absurdseid sissekandeid oodata.. Vot, reedel kui kell lööb keskööd, ja möödas on neli eksamipäeva ja projekt on "postkasti" pandud, siis... kuigi ma tean, et tuleks iga hetke nautida, mitte elada nädalalõppude või suve jms nimel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar