Üks asi, mida ma peaaegu kõige enam vihkan, on see, kui inimesed oma lubadusi ei täida! Ja ma olen 99% kindel, et Zimbardo Stanfordi vanglaeksperimendist ei rääkinud T.N. meile oma loengutes (millest umbes 95% mu kõrvust läbi on käinud, ja vähemalt need asjad, mida ma juba eelnevalt tean, jäävad mulle üldiselt meelde, kui neid korratakse, nii et selles ei saa põhjus olla) ega ka Cialdini selles raamatus (mis pidi üldsegi meie ainuke eksamis kasutatav õppematerjal olema) mitte sõnagi! Kui mul teistest ainetest mõned asjad külge poleks jäänud (kusjuures, need pole isegi eeldusained mitte, sest sellel polegi ühtki eeldusainet!), siis ma tahaks teada, kuidas ma oleksin pidanud oskama nendele küsimustele vastata??! Ja nendele, mis pole teistes ainetes jutuks tulnud, loomulikult ei osanudki.
Igatahes, eesmärk sai täidetud, kui selleks oli vähemalt ühe kursust läbiva tudengi tuju nullimine ning oma teadmistest ja võimetest kujunenud niigi ebamäärase pildi lõplik purustamine. Well done! Eriti hea on nüüd sellise tundega vaadata vastu järgmisele nädalale, kui on vaja neli päeva järjest eksameid teha vihtuda. Jepikajee!
Kusjuures, kui see naine, keda me täna nägime, on tema abikaasa, siis tunnen ma talle isegi kaasa. Ja mõistan, miks tal on vajadus inimestele s***a keerata. Kuigi noh, valinud siis paremini:P Ja selle peale võib vabalt nüüd mulle sama öelda, sest ega keegi ju ei sundinud mind seda ainet võtma... Ja muide, tema puhul ma ei imestaks absoluutselt, kui ta ei jätnud sihilikult mõnda asja mainimata, vaid tõepoolest ei mäletanudki, et see vajalik oleks. Nagu näiteks siis, kui ta ühe loengu alguses küsis, kas meil ühed paljundused on, sai teada, et pole ja lubas pausi ajal paljundada. Siis tuli pausilt tagasi küsimusega "Kas teil on need lehed?" ja hakkas meid üle lugema, et teada, palju vaja on, ja läks "uuesti" paljundama. Njah... Oma lubatud kolm õlut päevas võiks siis pärast tööpäeva võtta:P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar