Polegi suurt midagi öelda, kuigi korralikust kirjatükist on juba tükk tühja maad.
Suvitasin Saaremaal, oli päris soe ja mõnus. Muhu jättis mulle väga unustamatu mulje oma minevikulise oleku ja siira õhustiku ja ülisõbralike inimeste ja värvide ja nunnu restorani ja nämma kamakreemiga :) Parajalt väike, et kogu saart hoomata ja ühe satsiga läbi käia, samas mahutas oma väiksele pinnale praktiliselt kõik selle ära, mis Saaremaal oli (v.a Kuressaare, eksole), aga erinevuste intensiivsus, nägemistväärivate objektide tihedus oli suurem.
Kuressaare oli ka armas. Ei tuletanudki õnneks mu eelmist Saaremaalkäiku meelde:P Vahepeal sai nalja ka - auto jäi lihtsalt tee äärde seisma ja ei käivitunud uuesti. Nii et siis kutsusime autoabi, kes meid linna vedas. See oli tegelikult veel enne Kuressaarde jõudmist, u 80 km kaugusel. Nii et sisenesimegi linna võõras autos ja oma auto vaatas tagaaknast kuklasse:P Õnneks sai auto järgmisel päeval jälle töökorda ja jätkasime vuramist, käisime jääkülmas meres ujumas ja korjasime kive kaasa (mis sest, et kiva raske, kaasas tuleb ikka tassida, eksole;)).
Tagasiteel tulime läbi Pärnu(minnes tegime ka seal väikese peatuse ja vaatasime ranna üle, aga linnast endast pole mul nende üksikute autoga käikude järel ikka erilist ettekujutust, ma nimelt oskan orienteeruda vaid siis, kui olen ise ja bussijaamast oma tempos ja oma suundadesse ekselnud.) ja Viljandi. Viimases lipsasime korra ka Folki kaema, oli läbu nagu öösiti ikka. Jalutasime ringi ja ma olin teistest u 20-30 meetrit eespool, läksin suunaga Kaevumäe poole ja jõudsingi lavani välja. Tavapäeval poleks see muidugi mingi ime, aga tol hetkel oli kontsert käimas, plats rahvast täis ja turvamehed küsisid isegi minu selja taga siseneva Volkonski käest pääset, mina aga olin niisama otse sisse jalutanud. Kahju vaid, et kontsert midagi asja polnud, ning kuna teised ootasid kukununnult teisel pool piiret, kuulasin ma seda vaid kolm minutit ja jalutasin sama sirgeselgselt välja tagasi:)
Olen end ületanud - raamatukogu võib varsti minult kolm talle kuuluvat eksemplari tagasi saada. Lõpuks ometi:) Viimased kaks on paksud ja punased, nii et mõni, kes mind pidevalt õhtuti punase raamatuga ringi jõlkumas on näinud, küsis juba, kas ma teist värvi raamatuid ei loegi:P Aga olen õnnelik, et üle pika aja leidsin ma midagi, mille lugemine laabub ladusalt ning mida ei tahakski enne lõppu käest ära panna. Aga mõnel ööl võiks magada ka.
Täna lähen varakult tuttu. Homme hommukul väntan kurke korjama. Mitte et seal midagi teeniks, aga midagi võiks ju suve jooksul "asjalikku" teha ka. Pealegi, väljas päikese käes füüsilise töö tegemine on tervislik ka ju (kui sedapidi vaadata ja mitte mõelda, et kõrbedes põllul küürutada, pealegi võib hoopis sadada)! :)
PS! Kurat. TÜ saatis mulle just kinnituse, et minu staatus skandinavistikas on nüüd "vastuvõetav". Mis ma nüüd peale hakkan.....? Ja mulle ei meeldi, et mu nimi ka igal pool väljas peab olema... Kas see ei võiks saladus olla, kuni ma olen otsustanud, kuhu lõpuks lähen?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar