Olen ikka mõelnud, et peaks jälle kirjutama midagi, aga pole seda teinud. Kuigi palju pole just toimunud-muutunud, et oleks, millest kirjutada. Kui Päikese ja Naeratajate kontserdil käimine (ja seegi polnud minu idee) ja mu juuksevärv välja arvata:P
Kui nüüd aus olla, siis mind häirib, et iga päev on puhkepäev! (Ma tean, see on mõnes mõttes lihtsalt õel ja nõme, sest minul oli siiani nagunii kogu aeg põhimõtteliselt vaba aeg, ja nüüd kui teistel on paar vaba päeva, siis ma vingun..) See tähendab lihtsalt siinsetes oludes, et tuleb jube palju süüa ja ühest kohast teise sõita, nii et midagi ei saa tehtud. Ja mulle ei meeldi, kui mingit tulemust ei paista. Olen jõudnud muretsemapaneva järelduseni - vahepealsest muutumismängust polegi mingit kasu olnud, olen jälle täpselt samasugune nagu enne. Tagasilangus.
Ja ma ei suuda välja mõelda, mil viisil ma saaksin juulikuu niimoodi tarvitada, nagu ma paar hetke tagasi tahtsin, ilma et sellest jama ei tuleks. Kuigi tean, et need jamad poleks üldsegi ületamatud, ma olen lihtsalt re-eestindatud ja laisk vinguja.
Ja sellistest sissekannetest pole üldsegi kasu, seda tean ka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar