Heidad pilgu minevikku, sest selle kaudu saad tulevikku planeerida. Oled hetkel olevikus, kuid tahaksid olla juba samm edasi.

Ma üldiselt ei loe horoskoope. Ainult mõnikord, aga mitte kunagi mingi hasardiga, et nii nüüd lähebki või et siis sellepärast juhtuski naamoodi. Ja see on ju kõik üks lollikindel jura nagunii. Aga olen viimastel päevadel olnud jälle samas punktis tagasi nagu eelmisel aastal. Või noh, mitte päris samas, aga väga sarnases.
Ja selle lühikese Eestis olemise ajaga olen ma tänaseks närtsinud tundeni jõudnud. Väsinud ja tüdinud. Sellest, et ma midagi konkreetset iga päev kellast kellani ei tee, aga samas olen ikka kuidagi kinni. Teiste eludes.
Ma tahan oma elu. Aga tundub, et mõni koht on selleks liiga väikeste võimalustega, et midagi, mida ma otsin, leida oleks. Isegi kõige elementaarsemad asjad nagu suveks tööle minemine on siin (ja lähiümbruses) kuratlikult komplitseeritud pakkumiste vähesuse või tingimuste nõmedusega, nii et tõmbakski ainult kardinad ette ja magaks septembrini.