"With each trip we discover more history, more art, more patterns of culture, but there is always more to learn, especially how to live life. We leave our Type-A personalities at home and live in the moment, becoming less aware of watching the clock or being productive or getting things exactly right." Njaa.. nii ongi. See oli muide mingi vanapaari lause Itaalias käimise kohta. Nad käivad juba üle 10 aasta reisile minnes seal.
Vot kuhu viivad kaks klõpsu koduste ülesannete lahendamisest! :P
Rootsi keeles avastasin täna, et mu aju on ikka täiesti problemaatiline. See 'double trouble' (Steinberg, 1993:P) ei segagi koguaeg (ainult siis, kui rootsi keele õpetaja küsis, et palju meid itaalia keeles on, tahtsin vastata, et umbes trenta:P), lihtsalt täielik kinnikiilumine on kohutav. Kui mul ikka ei tule enam see ka meelde, kuidas "vana" on, siis... Ja kui tunnis on ainult neli inimest ja me loeme teksti niimoodi ringiratast, et igale üks lause korraga, siis on juba totter, kui iga kord enne mind mingi paus tuleb, sest ma pole märganud, et peaks nüüd lugema hakkama:P
Tähtajad on toredad asjad. Oleks nad ainult palju kaugemal...:S
Ja ma tunnen, et ma pean Manchesteri pileti ära ostma. Ükskõik, kas seda siis kasutada ka saan või ei..
Kuna ma olin eile õhtul nii kutu, et ei suutnud ühtegi (vajalikku!) sõna lugeda ega kirjutada, siis vaatasin Cat Stevensi dokumentaali netist. Kuskilt keegi andis mingi lingi ühele dokumentaalide leheküljele. Ja too film oli.. mõnusalt muusikaline loomulikult. Natuke üllatav, mis ja kuidas inimesele mõjuda võib. Ja mõtlemapanev ka. Eriti kui iga natukese aja tagant kuskilt "..I know, I have to go.." kostub...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar