Mis küll on see, mis paneb inimese teistega kokku puutudes kurtma ja vinguma?! Ma oleksin ju päris häpi või vähemalt rahul oma 'kohustusliku' bilingvismi intensiivuurimisega, aga kohe kui keegi mainib kas või poole sõnaga midagi, millega ta oma elus hetkel rahul pole, või kui palju on ebameeldivaid kohustusi, või et ma näen kuidagi soss välja...oooi, siis tuleb selline laviin, et...

"The story of the great white whale." - "What do they got to wail about, those whites?"
Vot, kus on alles pun ;P (ma nimme ei tahtnud teda kuidagi jutumärgistada või kaldu lüüa, nii tundub toredam lause)

Aga eks ma asun nüüd jälle oma koorma juurde tagasi.. ainult paartuhat sõna veel, wiiihuuu.

Enjoy!