tagantjärele Dublini lõpuots (mingi poolik kirjutis)

Täna käisin mägedes ronimas. Tõeliselt võimas! Kuna tulin hommikul koos Jeaniga kodust välja, oli äratus 6.35. Siis käisin veel mööda kesklinna ringi ja otsisin omapäi neid kohti, kus koos käidud. Leidsin ka;) Buss läks 11.30 ja võttis umbes poolteist tundi, et “kahe järve vahele” jõuda:p Ilm oli lihtsalt vapustavalt ilus, nii et mu uuekaheeurose valge särgiga, mille sooja tõttu ostsin, oli veel palavgi. Ja hea on, et lühikesed püksid ikka kaasa võtsin. Tegelikult oleks võinud juba poole kaheksa ajal hommikul niimoodi ringi käia. Igatahes, see oli ikka väga äge ronimine täna ja eks ma kunagi panen kuhugi ka pilte neist mägedest. Üleval olles oli selline tunne, et siruta vaid käed välja ja tunnedki taevast. Ja milline mõnus fiiling füüsilisest pingutusest! Need mäed olid Dubrovnikust veits kõrgem klass, kuigi enamus tõuse olid lauged (paksudele ameeriklastele sobilikud:P) siis see kõige vägevam oli ikka päääris järsk. Ja arvake ära, kus ma praegu istun ja kirjutan seda? Bussis. Jah, tarkpea võttis läpaka kaasa:D Mägironimiseks. Aga see tundus kõige ratsionaalsem ajakasutuse mõttes. Ja tegelikult oli plaanis seda nii enne kui pärast trippi linnas veel kasutada. Siis saan õhtul kodus veel asju pakkida ja muud uurida. Bristoli jaoks on küll inimene põhimõtteliselt olemas, aga mingeid lähemaid juhtnööre või kokkusaamiskohta/aega pole, nii et… Mõnes mõttes on kohe kahju edasi minna, siin on nii mõnus. (Mul on väike plaan paarile festivalile tulekuga seoses, kui lennupiletid klapivad..;P) Igatahes on see ikka parem variant kui see, et jään senikauaks kui enam ei meeldi:P Homseks hommikuks olen jätnud veel Phoenixi pargi, siis on enam-vähem peamised asjad nähtud. Muuseumid jäävadki minust puutumata! Eelmisel korral vaatasime paar kunstigaleriid üle, Guinnessi ka ja ukse pealt ka Jamesoni tehase. Kõiksuguste fassaade on ka vaadatud. Seekord on rohkem siuke looduse ja vaba õhtu nautimise reis.Ma armastan seda rohelust ja parke siin:) Avastasin täna lisaks põhilistele lösuplatsidele veel St Patricku kiriku juures imeilusa aiakese.

Nii lahe on vaadata, kuidas lambad ja lehmad ja hobused mööda vuhisevad:P Kusjuures, ajastus on täna lihtsalt super – kogu ronimise jooksul oli päike väljas või vähemalt lihtsalt ilus ja soe, nüüd alla jõudes läks jahedaks ja praegusel hetkel pillub vahelduseks pisaraid lausa.

Eilsest ka veits.. Kuna ma polnud eriti jõudnud mõelda, mida millisel päeval kõige kasulikum teha oleks, läksin lihtsalt hommikul vara välja, käisin linnas niisama ja poodides (kolm õhukest asjakest ikka ju mahuvad vast, ja kui ei mahu, siis jätan osa J.kätte, et küll toob ära, kui kunagi külla tuleb või äkki lausa Shannonis olles ).
Igatahes, pärast varahommikut jõudsin siis lõpuks rongijaama ja hakkasin vaatama, kuhu minna tasuks. Leidsin, et võiks DARTiga sõitmist proovida ja võtsin edasi-tagasi pileti Bray’sse. DART jättis väga mõnusa mulje, midagi metroolaadset, ainult et maa peal. Aga päris tavaline rong nagu ka ei tundunud. Sõitis ägedalt mööda kallast ja kuna mul oli kunagisest ajast üks hea Dublini kaart, mille tagaküljel transpordiliinid (v.a bussid), siis oli tore jälgida ka. Luasega on nüüd veel sõitmata ainult. Aa, seekord jäi tavalise rongiga sõitmata, omast lollusest natuke:P Aga ega see väga ei morjendanudki. Sest käisin vähemalt Powerscourti aeda vaatamas. Päris kena oli. Kuigi ekstra selle pärast ma küll nüüd sinnakanti sõitma ei hakkaks, kui just teel poleks või väikelinnast küllalt ei saaks. Kui oleks päikest võtta saanud, oleks võinud muidugi lihtsalt seda päev otsa tehagi, aga.. Infopunkti tädi oli nii tore ja abivalmis ja jagas mulle igasugu tarkust ja isegi ühe Wicklow mägede DVD.
Oeh, kõrvad lähevad lukku siin kõrgustes bussiga sõites. Ja süda läheb pahaks samal ajal kirjutades. Nii et praegu lõpetan. Minu taga istuvad mingid kolm ameeriklastest preestrit..