reede, juuli 10, 2009

koletisekohake

Esinevad esimesed suuremad väsimusemärgid. Või tuleb see sellest, et esimest korda oma tripi jooksul ei ela ma koos CS inimestega, vaid ühes hostelis (kus on üheks receptioni inimeseks tüdruk, kes põhikoolis mu paralleelklassis käis:P aga ta on homse õhtuni kodus puhkusel ja mina lahkun homme hommikul, nii et me ei kohtu) koos karja prantslaste ja ameeriklastega. Jehhuu:P Aga ei noh, siiani on mõnest mulje parem kui varem;) Ja hostel on iseenesest päris mõnus. Ja köögis olen nagu omas kodus:)

Inverness on väike linn. Tõsiselt väike. Kuigi siinsete meelest mitte. Nad siin üldse mõõdavad linna suurust ainult inimeste arvu järgi. Aga see 60 tuhat on kokku saadud kindlasti mööda maakonda laiali lugedes, nii et... Kesklinna tunde järgi mõõtes on see vast enam-vähem Viljandi mõõtu. (Muide, Willi, mu eelmise host'i sakslannast tüdruk pidavat praegu Viljandis mingite veskitega jändama:P) Ja kui parasjagu Rock Ness'i ei toimu, on siin vaikne.
Täna käisin pikemal Loch Nessi tuuril. Koletist ei näinud. Aga mägesid ja vett ja lossivaremeid jms oli küll:) Ja väikese jooksuspurdi järel sain aru, et ma ei tohiks vist nii palju jalgsi liikuda...:S Ja ega otseselt midagi ei juhtunud, nii et olen elus edasi.

Homme sõidan Glasgowsse. Bussiga;) Vahelduse mõttes. Muu on veel segane.

Kommentaare ei ole: