Doris Kareva jalutas eile NO teatri ees teisel pool teed inimtühjal (st ainult mina ja tema) tänaval. Ja hõikas... mind. Mis sest, et kellegi Gerli nime kasutades:P Ja täna tuli Olav Ehala mulle Sakala-Tatari nurgal vastu:)
Aga see selleks.. Ma ei ole ikka oma välismaa-igatsusest lahti saanud. Käisin eile hetkeks Erasmuse koordinaatori juures uurimas, missugused on võimalused uue lepingu organiseerimiseks ülikooliga, millega meie omal veel lepingut pole. Ta ütles, et tõenäosus leping saada on väga suur (mis pole mingi uudis), kuid kuna kogu aasta jooksul peavad olema võrdsed võimalused kandideerimiseks, ei saa järgmiseks aastaks enam lepingut teha, sest sügissemestriks ei jõua. Pärast selle jutu kuulmist tundus see kuidagi tuttavlik, aga olin sellegipoolest morjendatud. Sest kolmandal aastal ma enam nagu minna ei tahaks. Pealegi, isegi kui ma saaks selle lepingu lõpuks orgunnitud, pole ju kindel, et mind ennast ikka sinna vastu võetaks. Ja ainult kellegi teise heaks ma küll oma üliväärtuslikku leidu ära ei anna (olen jah kitsi, aga no tõepoolest!), pigem jätan siis juba kõik hilisemale tasemele (kui sellest mõne aja pärast üldse rääkida tasub) . Nii et nüüd ma siis veedan veel veits aega uue maja kohvikus siinseid erasmuslasi ja seda alati energilist laulvat-tantsivat baristat jälgides:D
Olen viimastel päevadel tabanud minuga vahetumalt suhtlevad inimesed pidevalt märkusi tegemast, justkui oleksin ma koguaeg midagi asjatamas. Kui alustan lauset "Kuule, läheks/teeks/hakkaks....", siis on kõik juba "Oeh, no mida jälle?". Aga ega keegi ikka vedu ei võta. Ja mina olen ju tegelikult see passiivne!!! Aga ma ei saa lihtsalt aru, kuidas saavad tudengid (kes peaks nagu kõige uudishimulikum ühiskonnaklass olema!) ainult oma kooliasjadega tegeleda ja absoluutselt mitte huvi tunda igasuguste kultuuriürituste, uuringutest osavõtmiste, põnevate vabaainete (sotsiaalpsühholoogia Heidmetsaga, isiksusepsühholoogia Pulveriga, uisutamine!:D), rahvusvahelise hariduse infolaada ja kõige muu sellise vastu?! Käivad silmad kinni ringi koduuksest kooliukseni ja vastupidi ja pole millestki kuulnud. Ja siis imestavad, kuidas ma jõuan 25 AP eest aineid võtta, pluss paar veel salakuulajana.. Vot lihtsalt sellepärast, et huvitab. Ja see ei ole ju üldse ülearu palju tegelikult. Kui mõnikord nii tundub, siis tuleb jälle päevakeseks tööle (st patareisid laadima või laulma) minna ja.... :D
Viimased kaks päeva on siin kevad olnud, vaatamata jääle. Tegelikult oli eelmisel nädalal ka, näiteks siis, kui traumapunktist tagasi kooli poole jalutasime, sillerdas päike ülimõnusasti:) Oli peaaegu et hea meel tolle olukorra üle.
Lõpuks ometi on midagi sellist Eestis toimumas. Mis sest, et vaid sõbrapäeva-aegne ühekordne üritus. Ega meil siin vist siuke "Free hugs" stiilis asi väga avasüli vastu võetud ei saaks..
Aga sellegipoolest jõuan jälle välja selleni, et Airbaltic saatis mulle sooduspakkumiste meili. Pühapäevani saab Lääne-Euroopasse mõnel päeval tavaliselt kõige odavamatest pakkumistest umbes poole soodsamalt:) Kahtlen ainult, et ma nii kähku sihtpunkti välja jõuan mõelda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar