Ma ei tea, mis mul viga on, aga ma
võtsin vastu lennujaamatöötajate pakkumise teha läbi AirBalticu
lend läbi Riia, selle asemel, et lennata Tallinnast otse Münchenisse seni kuni veel saab (arvatavasti viimast korda). Võib-olla ongi põhjus selles, et tahaks
proovida, kas on ikka nii ebamugav ja tüütu, sest edaspidi (märtsist alates) on see
ju praktiliselt ainuke võimalus. Kuna mul seekord ju kiiret pole,
mõtlesin, et võib proovida. Ja kompensatsioon kataks mu piletihinna
ka, nii et Eesti-puhkus saaks nö tagasi makstud ;P Aga nüüd on
selline tunne, et mis asi see on mu sees, mis sunnib mind pidevalt
põnevust otsima?! Või mingit ettearvamatust. Ma ju mõnes mõttes
vihkan seda! Aga kui see mu oma valik on, siis meeldib katsetada. Eks
nüüd näis, kas kutsutakse mu nimi välja, või saan ikkagi selle
lennuga koju mindud. Probleem oli nimelt selles, et neil oli lend
ülemüüdud – marsruudil, mis väidetavalt kasumit ei too ja märtsist
kinni pannakse! Nii et pakkumine oligi sellepärast, et kõik nagu
peale ei mahuks. Ja siis oli vaja leida loll, kellel aega on ja jännata viitsiks ;)
Nonii, juba kõik ruttavad väravasse. Ma siis vaatan seni siit ja
lähen kui järjekord lühemaks on jäänud. Muidu on narr peale
minna ja siis tuleb mõni viimase hetke inimene, kes peale tahab, nii
et mind maha laadida tuleb. Huvitav, mis nad mu pagasiga ka teevad...
Vast päris ära ei kao selle jandi tõttu:D
Nägudeni. Saan nüüd kingiks saadud Uganda
raamatut lugeda :) Nii sel juhul, kui lennule ei saa, kui ka juhul, kui
saan.
Ohhoo, tuttavad näod DDT aegadest... Jah, alles see oli, kuidas ma endale DDT ja Uganda seost seletasin ;D
Lennujaama dünaamikat on ikka tore
vaadelda. Non-place ikkagi:)
Igatahes, aitäh kõigile, kes olid nõus mind vastu võtma, jalutuskäikudele viima ja/või ära kuulama! Minul oli igatahes väga tore ja huvitav teiega :)
Hilisem lisa: tegelikult tuli ikkagi ilma igasuguste takistusteta bookitud lennule istuda. How boring..:P Pagas jõudis ka kohale, ainult väikese mõlgiga seekord.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar