valge

Ei, ei saja meil siin veel lund, (mis sest, et jõuluturud on juba avatud). Vihma aga küll. Sellist parajat Iirimaa seenekat. Ja vahet pidamata, nii et isegi toas sees ei taha pesu ära kuivada (ma olen nüüd aru saanud, miks pesukuivati Sealmaal palju hädavajalikum kodumasin oli kui näiteks pliit). Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Täna hommikul sai väike tripp kesklinna tehtud (kohe jõuan ka selleni, miks) ning tagasiteel oli ometi kord piisavalt valge, et märgata, et see väike apelsinikarva seintega Bäckerei, mis meie kodu ja metroopeatuse vahele jääb ja minu siiakolimise hetkel veel täiesti töökorras oli, on vahepealse pika puhkuse järel hakanud jällegi ellu ärkama. Nad on oma aknad läbipaistmatute kiledega kinni tapitseerinud, et uudishimulikke õrritada, aga täna seisis aknalaual üks kaheldava maitsekusega lambilühter, mille taha kiusukardina seelikusaba kinni oli jäänud, nii et sain natuke sisse piiluda ja seal käivat remonti jälgida. Sain jällegi kinnitust, et sakslased kohe kuidagi värvilisi seinu ei salli! Apelsinisusest on saanud kunstigalerii või haiglapalat hallikasvalgete seintega...Passipiltide tegemiseks sobiks need ka muidugi hästi. Ja vaevalt, et see vaid vaheetapp on, sest uksel seisva töökuulutuse järgi peaks seal küpsetustöö juba paari päeva pärast algama. Loomulikult saksa keeles.

Valgetest seintest rääkides.. jõudsin eile selleni, et kui ma end kohe keeletestile kirja ei pane, siis jääb mul sellesse unistuste magistriprogrammi kohe kindlasti kandideerimata. Kui ma USA ja UK teste võrreldes nende head ja vead kaalule panin, leidsin üllatuslikult, et idee poolest meeldib mulle TOEFL tunduvalt rohkem - kujutlege vaid seda imet, et nad testi täiesti arvutipõhiselt teevad!;) Pealegi lubasin endale kunagi, et ma rohkem ühtegi sellist haiget päheõpitud reeglitega eksamit ei tee nagu seda on gümnaasiumi inglise keele eksami suuline osa. Ja see kuulamisosa vastuste teisele lehele ülekandmine... nagu kiviajast oleks! Paberile kirjutamine tundub ka palju aeganõudvam tegevus kui arvutisse toksimine, nii et tuleb kirjutamise osas sisu mõtlemisega kiiremini hakkama saada. Njah, pärast ameerikapärase proovitesti läbivaatamist jõudsin siiski järeldusele, et olen pigem ikka konkreetsust armastav inimene, ja kõik need abstraktsusemullilised valikvastused tunduvad mulle ühesuguse hämamisena. Võib-olla lihtsalt harjumise asi, aga kuna mul ümberharjumiseks aega pole, jään parem vana rasva peale lootma ja virisen selle vanaaegse ja konservatiivse süsteemi üle:)

Niisiis sundisin end brittide absurdseid reegleid järgides registreerimist läbima ja imestasin, et nad mult eelmise kuu elektriarvet ei nõua.. Kuigi nad oma kodulehel uhkelt teatavad, et "All communication is done by email", tuleb neile tigupostiga Berliini väljaprinditud registreerimise kinnitus, pangaülekande tõestus, ID kaardist või passist tehtud koopia ja passipilt saata. Nagu väljaprintimine nende toimingute või dokumentide õigsust tõestaks! B esimene reaktsioon oli, et tal võtaks mõne sellise paberi "leiutamine" arvatavasti vähem aega kui nende välja printimine ja/või koopiate tegemine. Foto puhul on muidugi terve rida reegleid, nii et kui ma siis öösel avastasin, et minu ainukesed olemasolevad passipildid lisaks sellele, et nad on vanemad kui lubatud pool aastat (aga keda see ikka huvitaks!), ka 2-3 mm liiga väikesed on, tuli kasuks, et meil veel üks sein puhta valge on.... Neaksin end muidu vist elu lõpuni, kui mind nende 2 mm pärast testi tegema ei lubataks :P Nii et üritasin oma tülpinud ja unise näo võimalikult neutraalseks moondada ja paar klõpsu ära teha. Panime siis 6 tk nö ühele fotole ja käisime täna ühes nö rohupoes seda "ilmutamas". Loodan, et pildi kvaliteet ei reeda, et see professionaalses kohas tehtud pole - 27 sendi eest 6 tükki pole just paha tehing:P Vähemalt polnud kääre sisse lüües hirmu, et kui nüüd vildakalt lõikan, tuleb kõike otsast peale alustada.. Millimeetritäpsusega lõikamine on päris hea käeline harjutus:D
Kusjuures, enne testi tegemist tuleb, nagu autojuhilube taotledeski, kohapeal nagunii foto teha. Isiku tuvastamiseks. Sellepärast peavad alla 18-aastased ka kvanematelt kirjaliku nõusoleku saama, et üldse testi teha. Igatahes... et ma nüüd ei unustaks selle käsitööfoto tagaküljele oma nime kirjutada. Muidu arvavad veel, et saatsin kellegi teise pildi ;P

Ja siis postmargijahile ja kooli... kui veel Hausaufgabeniteni (oeh, kuidas seda lõppu nüüd külge kleepidagi?) ka jõuaks oleks eriti tore:)

Tervita iseennast!
(B kavatseb alustada selleteemalise pealkirjaga blogi kirjutamist Grüß Gott'i vastu "võitlemiseks", nö seeriast "ema sul on.../ise oled...")

Kui juba, siis juba! Näe, siin ka mõned toredad sakslaste kohta käivad stereotüübid. Olgu öeldud, et minu 1.5 palli kümnest võimalikust vist eriti kõrget akulturatsioonitaset ei näita, aga vähemalt sellega olen ma väga rahul, et minu 2017. aasta kalender on sama valge kui sakslaste seinad :D Ja Ritter Sport'i õnneks tegelikult selliste "originaalsete" maitsetega ei müüda, isegi selles vinges muuseum-kohvik-poes Berliinis, kus saad saja (ok, liialdan vist) komponendi vahel valida ja lasta endale kohapeal täpselt endale sobiva maitsega tahvli valmis plökerdada.

Ja uus katse.. Tschüss!
S.