On nii kohutav tõdeda, et siiani olen kõik valikud teinud lähtuvalt oma võimete piiratusest ja parasjagu teadaolevatest võimalustest (eks see vist ainult nii käia saabki, aga...). Ja nähes, mis maailmal tegelikult pakkuda on, tundub kõik nii väike ja vale... ja ..võimalik.
Lord Henry mõju pole ka just kõige parem ideede ohjeldamiseks.. Ja Belfasti antikvariaadid oma old school kohvrite ja jalgrataste ja miniteleviisorite jms'ga.. Ja vaimustuskirjeldused Uus-Meremaast, Berliinist, Amsterdamist, Kopenhaagenist..
Ja jälle juhtus nii, et kui kõrvuti on kaks ust, üks kinni ja teine lahti, ja ma näen mõlemat - nad viivad samasse kohta välja-, siis lähen mina kinnist ust avama, et välja minna. Automaatselt, mõtlemata, et see kuidagi ägedam oleks või midagi.
Kõik on nagu ananassimahl. Võid jäädagi vaidlema-mõtlema, et on see nüüd hapu või magus.. Ja pikapeale ei saa ise ka aru, mis maitse suus on..
Ma tahaks, et mu fotokas töötaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar