All good

Jah, olen Electric Picnic'ult ilusti tagasi koju jõudnud. Juba kaks päeva tagasi. Või noh, ööl vastu esmaspäeva. Ei suutnud see vihmatorm (on ju selline asi olemas, eksju:P) mind minema uhtuda. Küll aga suutis läbi leotada kõik mu paberimaterjalid(vääää, ma ostsin selle suure targa raamatu kõige toimuva kohta, kus esinejate info sees, nüüd aga kükitab see kooldunult lambi otsas, et vähegi endist kuju tagasi saada) ja niigi ääri-veeri avanev fotokas pole pärast seda oma silma lahti teinud ning telefoni sim-kaart on roostes ja trikitab..
Festivalist praegu väga pikalt rääkida ei jõua, sest rääkida oleks palju ja vähesel pole mõtet! Ja kui pildid aparaadist kätte saaks, siis näitaks neidki:) Aga väga vinge oli! Väga võimalik, et aasta pärast lihtsalt kolmeks päevaks festivalituristina siia tulen:) Seda loomingulisust kogu ala kujundamisel ei jõua lihtsalt ära imestada!!:) No selge see, et kui iga külastaja oma pileti eest €240 maksab ja neid olla u 32 tuhat olnud, siis jagub vahendeid tunduvalt enamaks kui üheks korraks WC tühjendamiseks:P
Kuigi esinejaid oli nii suuri ja kuulsaid, et mõned hakkavad juba aukartusest värisema, siis tegelikult need suure lava kontserdid minule nii ei mõjunud kui väikesed jämmimised Oxjam telgis (nt The Barley Mob) või Body&Soul'i orulaval puuonnistiili keskel esinenud Ultan Conlon ja Jennifer Evans või päris orkester kohe või meie (mitte et ma oleks rohkem tööl olnud kui hommikused käimalükkamised:P) telgis Attention Bébé väikeses iirikeelses telgis esinenud Dirty 9s (nad on kõik teglikult hoopis teistsugused kui netist leida võib:P). Kui iirikeelsete laulude vahele visatakse paar iirikeelset fraasi, mis publiku muigama paneb, siis tekib tahtmine ka ise sellest salakeelest aru saada. Esimest korda tekkis selline tunne, et siin on ikkagi midagi väga salapärast alles. Päris huvitav oli täiesti juhuslik tutvumine ühe iirlasega, kes paar aastat USAs elanud oli, ja tagasi tulles Connemarasse kolis, et õppida selgeks keel, mis peaks ju ühel selle maa elanikul justkui oma olema;) Siuke 'võõras oma kultuuris' värk on paeluv. Ja tore, et ka teistele.
Üleüldse jättis Mindfieldi sektor mulle kuidagi mõnusa ja inspireeriva tunde:) Ja kirjanikega kohtumised on mulle ju alati meeldinud. Eriti selliste ekstsentrikutega nagu näiteks Julian Gough. Imelda May, Heathers, Villagers, Mumford&Sons, The Frames (ma sain tükikese sellest penoplastist E tähest, millega mulle vastu pead virutati, kui 'FRAMES' tähed publikusse pillutati:P), Jonsi, Leftfield, ... Aga bändid polnud üldse kogu värk, vaid just see päevane osa, kus kõiksugused viltimise ja kudumise ja oksaväänamise ja sepa-, puutöö-, kivitagumise- jms töötoad Greencrafts'i ala elavdasid. Ja juba see loob mõnusa atmosfääri kui kõikjal liigub ringi selliseid nähtavalt folgi-, jooga-, öko- või taimetoitlase välimusega (jah, see on kuidagi teatud grupp:P) inimesi:) Või hummuse ja falafeli putkade vahel kükitab kahekordne buss, mis sõidab kasutatud toiduõliga. Ja päikeseenergiat kasutav Tiny Tea Tent võtab tassi kasutamise eest märkamatu deposiidi, nii et tassi tagasi viies imestad, miks küll sulle euro näppu pisteti..:)
Siuke hämar ja padjalösula meeleolu ja tasuta šokolaadid ja tee heategevustelgist (nad olid minimõõtmetes inimeste kujukesi valmistanud ja siis festivali alale peitnud, et leidjad nad siis kodutu staatusest päästaksid:)).
Eks muidugi see oli ka äge kui õhtul näiteks tulešõu fantastiliselt muusikasse tantsiti.. Ja nii mõnigi koomik oli päriselt ka koomiline. Ja silent disco on nii tore:) Eriti kui vahepeal ka valsimuusikat lastakse ja sa kellegi lihtsalt keerutama haarad, ja pärast tuleb välja, et tema kuulas hooopis teist kanalit oma klappidest:P Ja metsas puude vahel toimuv reiv on ka päris huvitav idee:)
Kusjuures, Natalia tõesti sõitiski rattaga selle 90 km maha ja ei valutanud pärast lihaseidki..!

Jah, vahepeal on hea igapäevast välja saada.
Homme on kolmapäev;) Loodeavasti jõuan seekord ka Seomra Spraoi'sse. Üks Natasha vabatahtlik, kellega me koos salatit lõikuma hakkasime (õigemini, tema lõikus ja kuna ma sinna juttu ajama jäin, siis mõtlesin, et mis ma niisama seisan:P), olevat seal paar kuud tagasi raw- õhtu korraldanud:) It really is a small world!
Mis siis veel.. B pole üldiselt rohkem näha kui korra pimedas, kui ta kella 5 paiku tööl tuleb ja sedagi ainult juhul kui ma üles ärkan. M sõidab neljapäeva hommikul Hiinasse. Meie iirlase välimusega (st tedretäpiline punapea) sakslasest couchsurfer, keda ma lausa kahel päeval umbes 5 minuti jagu nägin, leidis endale kahe minuti kaugusel üheksaks Erasmuse-kuuks elukoha.
Mainisin täna Natashale, et leidsin ühe kursuse, mida ma võtta tahaks, aga see on teisipäeviti kella 6 ajal.. Mispeale ta ütles ainult, et võta muidugi, ajaga annab ju vangerdada. Et tuled näiteks varem tööle või oled kolmapäeval kauem vms. Hehee.. Mitte et need väga head variandid oleks, aga still:P

Jei, ma olen suutnud peaaegu kõik asjad ära kuivatada. Vahepeal laenasin siin samamõõdulise kampsuneid:) Telgi panin niimoodi rõdule, et alumistel läks satelliidipilt ära:P Oops.. Aga sai vist korda, kui ma ta paigast liigutasin.

Söögiks tegin täna järjekordse improvisatsioonikemüüse igasugu olemasolevast: riis rohelise sibulaga, sinna sisse segatud peediviilud ja mustad läätsed, maitseks sutsuke soola ja mõrkjat oliivõli. Ilus ja roosa:) Kes ära arvab, mitut komponenti ma mõned aastad tagasi meelsasti sõin, saab auhinna! ;D

Ja kuidagi on ikka nii, et mul on magamiseks jäänud alla viie tunni, ja kõik kirjad on vastamata...

Huvitav, kas asi on selles, et mul üldjuhul ikka naeratus näolt päris pühitud pole.. Miskipärast inimesed arvavad, et mul ealeski ühtegi muret pole ja elu on vaid lust ja lillepidu. Hmm..

Ma loodan, et B pole seda mõtet maha matnud, et nädalavahetusel auto rentida ja kuhugi "maale" sõita.. :) Loodetavasti pole ilm selline nagu viimatisel nädalavahetusel..
Ühe tõelise vihmamantli peaks vist muretsema..;)