tükid

Kui päev algab jooksmas käimisega, jõuab lõpuks midagi tehtud ka:) Ma pole ammu nii palju ja põhjalikult koristanud. Avastasin, et köögipõranda väikeste siniste ruudukeste vahed on originaalis hoopis hallikasvalged, mitte beežid;) Ja oli veel muidki kohti, mis polnud varem päevavalgust näinud.. Aga kui siis päev otsa kraamida ja nühkida ja absoluutselt kõik olemasolevad asjad ükshaaval üle vaadata ja kuhugi paigutada, ning alles hommikul nelja ajal lõpetada, siis hästi järgmisel hommikul üheksast jooksma ei jõua:P
Kuigi ma pole siiani tuba päris paigutatud saanud, olen nüüdseks enam-vähem rahul. Vähemalt riiulitega. Ja postkaardinööridega. Aga natuke selline tunne on küll, et tehases läks masin rikki ja pusletükid said sellise kujuga, et mõnes kohas tuleb neid haamriga paika taguda.. Ja siis tuleb välja, et Lumivagekesel on punane müts või midagi sellist.. Sellest on kahju, et mu klaasliblikas vastu maad otsustas lennata ja kaheksaks killuks kliriseda...

Ja oh seda õnne, august ongi läbi.. :(
Ja tunniplaan on kuidagi kummaline. Ja ps ainete aegu pole üldse üles pandud, nii et ma ei oska kuidagi kõike kokku klapitada. Ja üksikute ainete osakondades registreerimine tundub tüütu:p
Ving-ving jah. Tegelikult peaks üldse midagi asjalikumat õppima. Sest ma tunnen, et Jamie'l on õigus.. "But the world don't need scholars as much as I thought..." Ja minust ei saa isegi Shakespeare'i-eksperti, nii et siis pole kohe üldse vaja. Peaks endale päris oma "Naiiv.Super." koopia varuma... või kopsimisaluse vähemasti. Kusjuures, ma nõustun väga sellega, mida lingitud lehelt lugeda saab. Ainult et teist korda pole olnud ja kolmanda jätaks vahele (aga selleks peaks ühe keeletesti tegema, et teaks, mis taseme rootsi keele kursusest kõige rohkem kasu on, aga sain just teada, et need testid on ainult inglise, saksa ja vene keele jaoks, nii et mina pean olema võimeline end ise hindama:S).

Lähen ostan parem sibulat ja pipart.

kolmas kivi päikese eest

Täna sai lõpuks mõned asjad ometi kaelast ära. Viimasena neist ka essee, huuh. Aga päev kulus suures mahus toa sisustamisele ja selleks tarvilike elementide otsimisele. Sain (st mulle pandi loomulikult) kardinapuud niimoodi üles, et pole ohtu, et need üldse enam kunagi kaela võiksid sadada. Laupäeva õhtul saabunud Sugulane tegi klambrieemaldaja abiga mu "tikkudest" kokkumonteeritava veiniriiuli kasutuskõlblikuks. Ja mu toas on nüüd ometi kapp, mis mulle läbi suurte seiklemiste tükkhaaval tuppa toodi ja veel kokku ka pandi, ning riiul, mis Tartus lausa uue läikiva värvikihi peale oli saanud, nii et saan ehk tagasi minnes oma toa lõpuks ära "kodustada". Hundinuiasid oleks mõned veel vaja, ja ka mõned konksud ja nöörid, et lakke kardinaid hõljutada. Aga seinade augustamise koha pealt peaks omanikult nõusoleku küsima.. Kirjutuslaua kohta küsisin lahtisaamisvõimaluste kohta ja ta ütles, et võib selle ära viia küll. Siis jõuan ehk kunagi talvel ka oma veinikorkidest kott-tooli tegemiseni.. Aa, selle kohutava terasest laelambi võtsid poisid ka tsiuhti alla, nüüd saan varsti lambipoodides luurel käia:) Igatahes, loodan, et mu tuba jäävad kirjeldama kardinad, palju istumis- ja lösutamisvõimalusi, kummaline valgus (või pigem pimedus) ja ... kollane:)

Homsest saab vast vabaduses kitsepiima juues õunamahla ja kuivatatud õunu teha. Magamine oleks ka vist hea idee tegelikult. Vaikselt tuleks end ka suve lõpule meelestama hakata..

Aga ühe asja pärast ei saa ma ikka rahu. Kahju.

Tore vähemalt, et nukud Brüsselisse sõitsid:)

"Kill all your darlings"

Mul muudkui kummitab see lause peas. Võimalik, et olen seda siin juba varem maininud, sest eks ta tuleb suht iga kord, kui on mingid dilemmad "loomingulistes" töödes. Ma ei teagi, kes selle välja ütles esimesena. Äkki Ilmar Raagi käest saaks teada...
Igatahes, ma ei taha kuidagi loobuda oma kõige lemmikumast kohast kogu töös, kuigi saan väga hästi aru, et selle teemassesobitamiseks peaks lugejal olema sama võimas seoste tekitamise device peas, kui minul.. Ja üleüldse oleks kogu jutt sobilikum kasvatuspsühholoogiasse, aga ma lihtsalt ei oska oma aju ümber lülitada sellele lainele, kus talle jääks "näppu" need asjad, mida vaja, mitte need, mis teda niisama huvitavad.

Kui kellelgi on efektiivseid mooduseid keskendumishäirete kaotamiseks välja pakkuda, siis palun, öelge mulle ka!