huuh

Jällegi olen sattunud õppimisest viilima ja loen netis ajalehti. Leidsin ühe äratundmisest muigamapaneva artikli :) Mitte nüüd too teadusteemaline osa, vaid hoopis selline lõik: "Isegi Treffneri kool, mille reaalklassi ta tänavu lõpetab, pole talle teab mis õnneriik olnud. Igatahes katoliku kool, kus ta põhihariduse sai, meeldis oma individuaalse lähenemisega palju rohkem kui Eesti tippkooli konveierit meenutav süsteem."
Hea teada, et isegi inimesed, kellele see kool akadeemilises mõttes kindlasti üle jõu käiv olla ei saa, ei tunne kuigi suurt armastust ta vastu. See tähendab, et asi ei olnud ikkagi ainult minus. Ja selle üle on ka hea meel, et Eestis leidub noori (nais)inimesi, kes nii huvitatult selliste "mittenaiselike" teemadega tegelevad ja juba nii noorelt nii tegijad on :D

Aga nüüd asun oma selle semestri lemmikaine (sotsiaalpsühholoogia) kallale tagasi. Või noh, kuivõrd see tagasi on, sest olin alles esimesel leheküljel, kui üks asi vahele tuli ja siis sealt edasi jälle kuhugi uitama sattusin..

Varsti pean välja minema asutama. Enne tööle minekut tahan veel poest läbi jõuda - meie toredal juhatajal K.'l on täna sünnipäev! :) Ja mõtlesin, et ostan endale lõpuks sammulugeja ka. Rimis neid peaaegu et jagatakse niisama.

Ja vaatamata sellele, et lösutasin mitu päeva oma tatti täis peaga niisama ja vaevusin kahe eksami asemel vaid ühte tegema, on praegu olemine peaaegu et hea. Lõõgastumine ahjuvormi tehes ja kisselli keetes mõjus hästi, nagu ka lähkrite viisi sooja vee joomine, ja N viimasel hetkel kossumängu vaatama minemine (koos jalutuskäiguga tagasi linna ja sellejärgsete istumiste ja jutuajamistega) oli samuti hea vaheldus (kahju ainult, et Rock lõpuks ikkagi kaotas). Keegi minu tulevase kossutiimiga ei taha liituda?:A
Hea on, et ma praegu vaatasin, mis kell homne KorFesti etendus algab, sest tuleb välja, et homme seda ei toimugi..

I. jõuab ka täna Itaaliast tagasi:) Ja T. tuleb mulle esimest korda tööle külla! :D

Kirjadele vastamisega on mul korduvalt selline probleem tekkinud, et mulle tundub, et olen vastuse ammu (arvatavasti juba kirja saades) valmis klõbistanud, aga tüki aja pärast selgub, et saadetute kaustas seda ikkagi ei ole.. Nii et ma ei tea enam, kas valetab mu mälu või postkast (esimese variandi tõenäosus on muidugi tunduvalt maksimumilähedasem:P).