Ma ei tea, mis mul täna viga on, aga märkan pidevalt inimeste isekust. Igasugustes pisikestes detailides, olgu loengus mingite paberite edasisaatmise (kusjuures üldse mitte nii, et minule poleks jõudnud ja ma sellepärast vingun) või tänaval möödumise koha pealt. Mulle mõjub ju iga väike asi!
Ja tagatipuks oleksin ühe politseiniku ka p***** saatnud. Üldsegi, kes kuningas seal Radissonis täna peatub, et sellepärast terve tänava kinni panema ja sadu politseinikke poolemeetriste vahedega patrullima toppima peab? Lehest ei leidnud ma küll ühtegi vihjet selle kohta, kellele täna atentaati teha ei tasuks...
Muide, eile läksin pärast tööd E-L'iga juttu ajama. Tal olid ägedad päikseprillid ees:) Häirisin teda hea mitu tundi ja ei lasnud magama jääda. Ja just enne seda, kui plaanisin ära tulema hakata, näitas telekast (mis oli vist niisama toanurgas kogu aja mänginud) selgeltnägijate saadet, kus nad viidi Sakala-Tatari nurgale Fish&Wine ette (just, seesama stiilne söögikoht Woodstocki juuures, kust ma igal öösel mööda tulen) ja nad pidid ära tunnetama, mis seal kunagi juhtunud oli. Tuli välja, et mingi mõrv, aga ma ei kuulanud täpsemalt kes, mis või millal. Lihtsalt tore oma naabermaju telekast näha... :P
Ja Veerikul tappis mingi Hr. Imelik ühe umbes minuvanuse tüdruku ära. Ja seejärel iseenda. Jehhuuu!
Lõpetuseks natuke musta huumorit integreeritud kõneoskuste tunni definitsioonide leiutamise rubriigist: "Funeral is a celebration where ...."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar