Tõotab kiire elu tulla. Viimase kahe päeva jooksul olen nii palju näinud ja kogenud, et tundub, nagu eile hommik oleks nädal tagasi olnud...
Igatahes, oma esimesse loengusse suutsin ma hiljaks jääda!:D Aga sellega on üks pikem ja naljakam lugu tegelt, mida kirjutada ei viitsi. Tundub, et see hilinemine palju pahandust ei tekitanud mulle (pealegi polnud ma ka ainus) ja lõppkokkuvõttes sujus kõik vast pareminigi kui muidu oleks läinud.
Ma ei saa mainimata jätta, et praktilist ainet "Integrated Language Skills" annab meile üks hääästi lahe tädi! Ma ei saa aru, mis maalane ta on, sest tema inglise keeles pole midagi eestlase inglise keelest, samas on ta nimi Ene Alas... Aga karm semester tuleb, praktilisi aineid, kus tahetakse pidevalt hunnikutena kodutöid ja tunnis aktiivset diskussiooni, rühmatöid ja ettekandeid jms (mida ma ei kannata) on juba esimese koolipäeva lõpuks nii, et tundub liiga palju. Ja lõpus on mõnusad suulised eksamid:D Samas, äkki saan ma lõpuks oma hirmudest üle, kui neid iga päev nii palju on, siis lihtsalt ei jõua enam koguaeg hirmul olla ka ju;)
Töö sain ka. Eks näis, kui suurt koormust täpselt mulle seal peale panna tahetakse, aga kogu aeg ka rakkes ei tahaks olla. Juba praegu on vaikselt süümepiinad, et võiks ju oma koduseid ülesandeid lahendada siin pläkutamise asemel, sest kes teab, millal jälle võimalus tekib. Oi, meelde tuli, ühe tähtsa kirja pean bossile ära saatma ja IVA asjad üle vaatama, siis võib rahulikult tõlkima asuda ja MSNis ühte teatud õde oodata:)
Aga tulge mulle külla! Mahub küll, keegi saab paberivirna otsa istuda ja keegi sõnaraamatuid madratsina kasutada ja ... :)
Tallinn tundub päris melu ja põnevust täis, on küll, mida vaadata ja kuhu minna, ma arvan (kuigi ma pole veel kuhugi jõudnud...).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar