teisipäev

Vihma kallab nagu oavarrest. Ja mina olen niigi pidevast tuuletõmbusest kurguvaluga ja tatine. Pealegi pole mul vihmakõlbulikke riideid. Nii ma siis ootan, et suurem padukas mööduks. Juba kaks tundi ootan. Kuigi ega ootamine on täidetud kõige sellega, millele muidu ei raatsi aega kulutada:)