Wääää. Täna tahaks ma nutta. Ma poleks sellist tülpimust ja masendust oodanud. Mul on aega ainult nädal, et umbes 5 aasta taseme võrra targemaks saada, aga ma ei suuda absoluutselt õppimisega tegeleda, sest nii paha on olla. Tohutu nõrkus, nii et isegi klaviatuur ei taha esimese korraga kohe tähti sisse toksida. Ja täielik eneseusu kokkuvarisemine iga kord, kui ma õpetajaga rootsi keeles rääkima pean, pani mu ütlema, et ma ei taha enam enne eksamit konsultatsioonides käia, sest siis läheb tunne aina hullemaks ja aega jääb järjest vähemaks.
Fan!! Skit! Raisk, ma ei tea isegi, kas seda viimast sõna ikka nii kirjutatakse, aga vaevalt, et ma selle kasutamise eest lisapunkte saaks või midagi:P
Miks see kuradi aeg peab niimoodi venima, aga samas kuratlikult kiiresti lippama? Ma ei jõua midagi tehtud, samas tahaks kohutavalt, et kõik oleks ometi kord läbi. Ja lõplikult. Täielikult. Eluks ajaks. Ma tahan lõpupidu ja lõpetamist ja toda pidu ja kas või lolluseni alkoholi juua, et see kõik meelest läheks. Ma tahan Viljandisse, Pärnusse, Haapsallu, Saaremaale, Horvaatiasse, Tšehhi, Inglismaale, Prantsusmaale, ... Ma tahan lihtsalt maale maja lammutama, kartuleid muldama ja porgandeid rohima!
Ja ometi tean ma, et ma võiksin kogu selle jama põrgusse saata, sest inimesed ei pea mitte midagi tegema, ainult surema peame..slutligen (või slutligent?). Aga miks ma kurat siis ikkagi mässan sellega? Masohhism või lihtsalt mõttetus? Sest "nii vähe on ju veel jäänud, kannata ära!"? Shallallaa. On jah vähe jäänud. Miks ma siis peaks veel sellistele asjadele aega raiskama?!!
Sellistel hetkedel on ülirõõmustav kuulda, et su brorsa on nii kuradi tubli olnud, et emme-issi on homseks kooli mingile idiootsele vastuvõtule kutsutud. Kuradi nõme ikka, kui kõik ülejäänud sugulased omavad tunduvalt suuremaid vaimseid ressursse kui sina. - Ja ma räägin endaga. Ma pole ikka saanud lahti sellest sina vormist, mida kõik kirjandid-esseed keelavad. Aga millegipärast on just see vorm emotsionaalitsemiseks kõige sobivam.
Fy fan!
neljapäev, mai 31, 2007
Jan Uuspõld läheb Tartusse poleks tõesti olnud väärt kinopiletit, nii et ses mõttes hea, et ta ilma vaadatud sai. Aga ausalt öeldes ei meeldi mulle, kui üritused on ajakavast esialgu umbes poolteist tundi maas ja mul läheb ühe filmi "vaatamiseks", mis sisaldab ooteaega rohkete reklaamide ja muu mökutamisega, kolm tundi ja 20 minutit. Ausalt öeldes polnud mul plaani linna minnagi, sest kogu päeva oli jube vastik ilm padukaga ja siis ma olin juba otsustanud, et tuleb toasmökutamisõhtu, aga siis helistas K. See ainuke, kes mulle tavatelefonile helistab:P Ja ütles, et võiks minna. Liikuma hakkasime nii, et 15 minti pidi filmi alguseni olema. Aga näedsa, poleks olnud vaja kiirustada. Me nägime veel Mari-Leenu ja kelgusõitu ja Gerli Padari eurolaulu ja Vanilla Ninjat ja... jõudisme napilt enne sulgemist poest ka läbi käia. Noh, ütleks, et Postimehe päev on juba mitu aastat olnud minu jaoks mahakantud üritus, aga sel aastal oli veel hullem. Miskipärast on ikka nii, et hullemaks saab alati minna. Kunagi ammu kui sai Londoni hotelli koha peal asuvast lögaaugust või jalgupidi Emajões pläterdaedes neid lendlehti korjatud, mida helikopterilt alla visati, siis oli lõbus:D
Miks müüakse poes selliseid kohukesi, mis kolm päeva enne oma kehtivusaja lõppu õhku täis lähevad, nagu hakkaks plahvatama?!
Miks müüakse poes selliseid kohukesi, mis kolm päeva enne oma kehtivusaja lõppu õhku täis lähevad, nagu hakkaks plahvatama?!
teisipäev, mai 29, 2007
valmistumas viinamarjahooajaks
Mind on tabanud mingi trennihaigus. Võib-olla on see palavast. Et kui nagunii isegi mitte midagi tehes nii palav on, et läbi liguned, siis miks mitte midagi teha:P
Eile õhtul oli toas kuidagi tüütu ja halb õhkkond. Siis mõtlesin, et võiks välja minna. Ja läksingi. Jooksma. Mis on minu puhul üsna ime. Eriti palju küll ei jõudnud, aga esimese korra kohta, mis loodetavasti jälle viimaseks ei jää, polnudki väga hull. Ja minu vahemaade mõõtmised lähevad alati kohutavalt täppi, nii et ma ei hakka parem huupi pakkumagi.
Täna tegin jalutamises rajarekordi. Annelinnast koju 42 minutiga, 18+12+12. Keskmine 12 tundus liiga aeglane, nii et seda rekordit annab veel parandada. Ja kui ehk järgmine kord ka marsruuti muuta, mägesid vähemaks võtta jms, siis saab kiiremini ka. Või kui joostes minna..aga seda ma ei viitsiks. Ja see on vist ka rekord, et ma läksin jala kohale, ligunesin trennis quickstepitades ja valsitades, ja siis lippasin koju ka jalgsi. Aaa, minnes tuli raamatukogus ka veel neljandale korrusele ronida, mis ei tundunudki täna nii eriti suur pingutus.
Muidu on tunne jube värskendav, ainult kannad on ebardlikest jalatsitest, mis pole eriti sporditegemiseks mõeldud, villis, ja nii sääre kui reielihased suht pinges, nii et trennis oli laskumistega omaette nali. Uus seljakott oli kas kuidagi vildakas või mingi muu veaga, nii et vasak sang hõõrus käe punaseks. Aga eks ma pean teinekord nööridest paremini reguleerima. Mulle meeldivad need klõksud, mis kõhu peal ja lõua all kinni saab panna, et kott seljas ringi ei logiseks:P
Igatahes jah, sellistele asjadele raiskan mina aega:)
Eile õhtul oli toas kuidagi tüütu ja halb õhkkond. Siis mõtlesin, et võiks välja minna. Ja läksingi. Jooksma. Mis on minu puhul üsna ime. Eriti palju küll ei jõudnud, aga esimese korra kohta, mis loodetavasti jälle viimaseks ei jää, polnudki väga hull. Ja minu vahemaade mõõtmised lähevad alati kohutavalt täppi, nii et ma ei hakka parem huupi pakkumagi.
Täna tegin jalutamises rajarekordi. Annelinnast koju 42 minutiga, 18+12+12. Keskmine 12 tundus liiga aeglane, nii et seda rekordit annab veel parandada. Ja kui ehk järgmine kord ka marsruuti muuta, mägesid vähemaks võtta jms, siis saab kiiremini ka. Või kui joostes minna..aga seda ma ei viitsiks. Ja see on vist ka rekord, et ma läksin jala kohale, ligunesin trennis quickstepitades ja valsitades, ja siis lippasin koju ka jalgsi. Aaa, minnes tuli raamatukogus ka veel neljandale korrusele ronida, mis ei tundunudki täna nii eriti suur pingutus.
Muidu on tunne jube värskendav, ainult kannad on ebardlikest jalatsitest, mis pole eriti sporditegemiseks mõeldud, villis, ja nii sääre kui reielihased suht pinges, nii et trennis oli laskumistega omaette nali. Uus seljakott oli kas kuidagi vildakas või mingi muu veaga, nii et vasak sang hõõrus käe punaseks. Aga eks ma pean teinekord nööridest paremini reguleerima. Mulle meeldivad need klõksud, mis kõhu peal ja lõua all kinni saab panna, et kott seljas ringi ei logiseks:P
Igatahes jah, sellistele asjadele raiskan mina aega:)
esmaspäev, mai 28, 2007
2046
Ma olen vist lõpuks endale lemmikrežissööri leidnud:) 2046 oli väga mõnus. Mulle meeldivad sellised segased filmid, kus igaühele jääb ideest oma arusaam. Ja mulle meeldib see stiilsus, hubasus, rahulikkus ja ideaalselt valitud muusika. Mulle meeldib, et mulle jääb tunne, et ma ei saanud kõigest päriselt aru, ja ma tahan seda uuesti vaadata. Eks see tuleb natuke ka positiivsest eelarvamusest, sest tõrksa hoiakuga arusaamatut filmi vaatama asudes kiruksin ma, et miks nad küll nii segase filmi teinud on, mitte ei vaimustuks sellest :P Ja mulle meeldib, et ma hakkan lõpuks ometi pilusilmseid inimesi üksteisest eristama. Ja mulle meeldib see, et kui jätta välja filmi peamine probleemiliin, tundub peategelaste elu mõnusalt pinge- ja argiprobleemide vaba. Kuigi sealne ühiskond on ju igatpidi rõhumise ning liiga suurte ootuste panemisega stressi ja isiksus/käitumishäirete tekitamise poolest tuntud. Lausa imetlusväärne, et nad oskavad olla vabad. Siinmail on pigem kombeks märtri mängimine.
Näedsa siis.. Jaapani põllumajandusminister sooritas enesetapu.
Reporter on mingi surmakuulutuste eriprogrammi teinud või? Kamtšatkal rööviti väike autos olev laps ära ja leiti hiljem tapetuna. Brasiilias lasti mingite õppuste käigus kogemata 13-aastane poiss maha. Üks asi oli veel, aga ma unustasin juba ära.
Unetute rekord on 264 tundi ärkvelolekut! Umbes 11 päeva siis. Sa vist veel ei ületa seda:)
Näedsa siis.. Jaapani põllumajandusminister sooritas enesetapu.
Reporter on mingi surmakuulutuste eriprogrammi teinud või? Kamtšatkal rööviti väike autos olev laps ära ja leiti hiljem tapetuna. Brasiilias lasti mingite õppuste käigus kogemata 13-aastane poiss maha. Üks asi oli veel, aga ma unustasin juba ära.
Unetute rekord on 264 tundi ärkvelolekut! Umbes 11 päeva siis. Sa vist veel ei ületa seda:)
laupäev, mai 26, 2007
no money - no problem
Ma olen nii laiskunud/laisastunud, et isegi terve vaba õhtu jooksul ei suutnud midagi asjalikku ära teha. Ja ma olen suht friikdaut, et ma esmaspäeval Pisi-Pungaga kokku saan, et svenska kohta teadmisi hankida. Ma pidin põhimõtteliselt kõik, mis eksamiks vaja, üle vaatama, aga kas ma olen alustanud? See nädal oli praktiliselt svenskavaba. Nagu ka kõige muu vaba..
Mulle on hakanud huvi pakkuma nö vigade vahelt lugemine. Keegi kasutas hiljuti seda toredat väljendit ja siis tundus mulle, et see läheb täitsa kokku sellega, mida mina mõtlen. Näiteks vaatad hea pointiga filmi, mis pole kuigi professionaalse tehnilise kvaliteediga, aga suudad vaatamata ebakvaliteetsusele (ehs siis veakoht) ikkagi ideed näha.
Eriliselt olen ma spetsialiseerunud välismaalastele, kes üritavad eesti keelt rääkida. Nii tore on järeldada, milliseid sõnavorme jm nende keeles ei ole või on teistmoodi, kui nad eesti keeli mingi vea teevad. Ses mõttes, et ainult tänu veale saadki teada, mis teisiti on, muidu ei saaks. Vigade vahelt lugemine:)
Selle Jaapani keisripaari Eesti-külastus ajas mu mõtted jälle Jaapanisse uitama. Miskipärast tahan ma just sellistesse kohtadesse minna, kuhu jala kohale ei saaks, isegi kui jõuaks nii kaugele kõndida. See meie maailmajagu on ilus küll, aga põhimõtteliselt on kõik Euroopa riigid omavahel ikkagi väga sarnased. Tahaks Jaapanisse ja üldse Aasia maadesse, Lõuna-Ameerikasse, Aafrika neegripoiste juurde... Eile uurisin jälle natuke mingit vabatahtlikuks minemise võimalust, aga need on suht ebasobivad, sest kust ma võtan esiteks julguse ja õpivõime, teiseks 14 või 20 kuud ja kolmandaks raha (mis sest et nad väidavad, et No Money?- No Problem; et teenid jooksvalt väljaõppe ajal).
Üldse kurat on see raha viimasemal ajal risti-põiki ees. Kuigi ma ei saa aru, kuidas saab üks korter nii!! palju maksta. See vannituba oleks täitsa nagu koridoris.
Mulle on hakanud huvi pakkuma nö vigade vahelt lugemine. Keegi kasutas hiljuti seda toredat väljendit ja siis tundus mulle, et see läheb täitsa kokku sellega, mida mina mõtlen. Näiteks vaatad hea pointiga filmi, mis pole kuigi professionaalse tehnilise kvaliteediga, aga suudad vaatamata ebakvaliteetsusele (ehs siis veakoht) ikkagi ideed näha.
Eriliselt olen ma spetsialiseerunud välismaalastele, kes üritavad eesti keelt rääkida. Nii tore on järeldada, milliseid sõnavorme jm nende keeles ei ole või on teistmoodi, kui nad eesti keeli mingi vea teevad. Ses mõttes, et ainult tänu veale saadki teada, mis teisiti on, muidu ei saaks. Vigade vahelt lugemine:)
Selle Jaapani keisripaari Eesti-külastus ajas mu mõtted jälle Jaapanisse uitama. Miskipärast tahan ma just sellistesse kohtadesse minna, kuhu jala kohale ei saaks, isegi kui jõuaks nii kaugele kõndida. See meie maailmajagu on ilus küll, aga põhimõtteliselt on kõik Euroopa riigid omavahel ikkagi väga sarnased. Tahaks Jaapanisse ja üldse Aasia maadesse, Lõuna-Ameerikasse, Aafrika neegripoiste juurde... Eile uurisin jälle natuke mingit vabatahtlikuks minemise võimalust, aga need on suht ebasobivad, sest kust ma võtan esiteks julguse ja õpivõime, teiseks 14 või 20 kuud ja kolmandaks raha (mis sest et nad väidavad, et No Money?- No Problem; et teenid jooksvalt väljaõppe ajal).
Üldse kurat on see raha viimasemal ajal risti-põiki ees. Kuigi ma ei saa aru, kuidas saab üks korter nii!! palju maksta. See vannituba oleks täitsa nagu koridoris.
neljapäev, mai 24, 2007
mängult on päriselt
Mõtlesin eile varakult magama minna. Arvatavasti oleks raadiost mulle sel ajal isegi unejuttu lastud, kui otsida oleks viitsinud. Aga kuna üks Segav Faktor passis vales toas plärakasti ees, viskasin ma lihtsalt emme-issi voodile pikali ja vahtisin lage. Ei olnud igav, aga oma mõtted oleks mu hetkega masendanud, nii et otsisin endale tegevust. Jõudsin laelt raamaturiiulini. Kuigi see oli piisavalt kaugel, et mitte oma vesiste silmadega pealkirjadest tähti eristada, jäi üks uue välimusega valgekaaneline mulle silma. See, mille Silja sünnipäeva paiku sai. Võtsin ja sirvisin. Kaane peal oli osa jutust, lugesin läbi ja vaatasin edasi. Tuli välja, et kaanel oli esimese lehekülje tekst. Nüüd ma sain kohe ette keerata lehe number 4.. :)
Võib-olla oli asi selles, et mu pea oli parajalt tatti täis, aga mulle ei tundunudki see raamat nii lahmiv ja tuusav, kui autoriga kohtumisest jäänud eelarvamus ütles. Ma kujutan ette, et mingeid aineid tarbides oleks resultaat minu puhul umbes sarnane: vesised silmad, pidev aevastamine ja nuuskamist vajav nina, pearinglus, -valu ja kohatine virvendus silme ees. Päris sobiv konditsioon sellise raamatu lugemiseks, sest vastasel juhul oleksin ma võibolla tundnud end väga teemast (peategelasest) väljas olevana. Raamat oli päevikulik ja vabas vormis, piisavalt pingutust mittevajav lugemine. Nagu öised blogisissekanded, ainult rohkema ropendamisega. Aga eks mulgi tuleb siis karmimaid sõnu suust välja, kui sitt on olla vms. Elu õpetab:P Noh, igatahes selline raamat, mida lugedes vanatädikesed ahhetama oleks hakanud, kuid kokkuvõttes ei jäänud ka sellist pingutatud sõnakasutuse muljet. Ja eks ta sobitub hästi tänapäeva noorteromaaniks. Neil on kõigil mingi ühisosa. Kui võtta näiteks Hiram ja Sass Henno, kes tegelikult suurt sarnasust ei oma. Aga kõigil kolmel on ühisosa. Ja eks see tuleb vist noorusest. Noorena tundub mõttetu kirjutada midagi turvalist ja kena, see ei jääks ju silmagi. Kuigi tuhandete ühesuguste seas võiks just mõni helge idüllilisus erakordne ja täiskasvanulik paista.. Ja arvatavasti on lihtsam kirjutada maailmavalust, teha etteheiteid ühiskonnale, sh iseendale, iroonitseda, näidata, et elu on habras, sest kõik negatiivne jääb alati tugevamini mällu, kui positiivne, mille kirjeldamiseks meil isegi omadussõnu kordades vähem on.
Mulle meeldivad need lahtised juhtmeotsad, mida ise kokku sõimida tuleb, et vool jookseks ringis, aga samas pole see ka nii vajalik, et raamatu lõpus otse öeldaks, et sul õigus oli. Ja siis jääb selline mõnusalt üleolev maik suhu, et oh, äkki kõik lugejad ei taibanud seda ära, mida mina taipasin:) :P See kahe liini tegevuse lõpuks üheks sidumine on siuke tüüpiline holliwuudlik nõks, ma ütleks, et lihtne, aga efektiivne.
Ausalt öeldes pole 279 lehekülge minu jaoks üldsegi mitte ühe õhtu lugemine. Tegelikult ei piisaks vast nädalastki. Aga kuna jutt lippas suht järjest, siis ma otsustasin umbes veerandi peal, et loen siis juba lõpuni ära. Kui täna oleks kool olnud ja esimesse tundi pidanud kobima, siis oleks täpselt 2 ja 1/2 tundi magada saanud, aga mina ärkasin alles neljanda tunni lõpuks. Kuigi ega kooli olleski tavaliselt varem ei ärka.. :P Mõnus, et ega eriti kedagi ei huvita, kas ja kuna ma kooli lähen. Nagu ülikoolis;)
Eile saatis Pisi-Punga mulle mailile vastuse rootsi keele konsultatsioon kohta. Mis tuletas mu kaduma kippunud süümekatele meelde, et viimati olid eksamimaterjalid minu haardes neli-viis päeva tagasi.. Ja kurat, esmaspäev on ju .. kohe varsti.
Võib-olla oli asi selles, et mu pea oli parajalt tatti täis, aga mulle ei tundunudki see raamat nii lahmiv ja tuusav, kui autoriga kohtumisest jäänud eelarvamus ütles. Ma kujutan ette, et mingeid aineid tarbides oleks resultaat minu puhul umbes sarnane: vesised silmad, pidev aevastamine ja nuuskamist vajav nina, pearinglus, -valu ja kohatine virvendus silme ees. Päris sobiv konditsioon sellise raamatu lugemiseks, sest vastasel juhul oleksin ma võibolla tundnud end väga teemast (peategelasest) väljas olevana. Raamat oli päevikulik ja vabas vormis, piisavalt pingutust mittevajav lugemine. Nagu öised blogisissekanded, ainult rohkema ropendamisega. Aga eks mulgi tuleb siis karmimaid sõnu suust välja, kui sitt on olla vms. Elu õpetab:P Noh, igatahes selline raamat, mida lugedes vanatädikesed ahhetama oleks hakanud, kuid kokkuvõttes ei jäänud ka sellist pingutatud sõnakasutuse muljet. Ja eks ta sobitub hästi tänapäeva noorteromaaniks. Neil on kõigil mingi ühisosa. Kui võtta näiteks Hiram ja Sass Henno, kes tegelikult suurt sarnasust ei oma. Aga kõigil kolmel on ühisosa. Ja eks see tuleb vist noorusest. Noorena tundub mõttetu kirjutada midagi turvalist ja kena, see ei jääks ju silmagi. Kuigi tuhandete ühesuguste seas võiks just mõni helge idüllilisus erakordne ja täiskasvanulik paista.. Ja arvatavasti on lihtsam kirjutada maailmavalust, teha etteheiteid ühiskonnale, sh iseendale, iroonitseda, näidata, et elu on habras, sest kõik negatiivne jääb alati tugevamini mällu, kui positiivne, mille kirjeldamiseks meil isegi omadussõnu kordades vähem on.
Mulle meeldivad need lahtised juhtmeotsad, mida ise kokku sõimida tuleb, et vool jookseks ringis, aga samas pole see ka nii vajalik, et raamatu lõpus otse öeldaks, et sul õigus oli. Ja siis jääb selline mõnusalt üleolev maik suhu, et oh, äkki kõik lugejad ei taibanud seda ära, mida mina taipasin:) :P See kahe liini tegevuse lõpuks üheks sidumine on siuke tüüpiline holliwuudlik nõks, ma ütleks, et lihtne, aga efektiivne.
Ausalt öeldes pole 279 lehekülge minu jaoks üldsegi mitte ühe õhtu lugemine. Tegelikult ei piisaks vast nädalastki. Aga kuna jutt lippas suht järjest, siis ma otsustasin umbes veerandi peal, et loen siis juba lõpuni ära. Kui täna oleks kool olnud ja esimesse tundi pidanud kobima, siis oleks täpselt 2 ja 1/2 tundi magada saanud, aga mina ärkasin alles neljanda tunni lõpuks. Kuigi ega kooli olleski tavaliselt varem ei ärka.. :P Mõnus, et ega eriti kedagi ei huvita, kas ja kuna ma kooli lähen. Nagu ülikoolis;)
Eile saatis Pisi-Punga mulle mailile vastuse rootsi keele konsultatsioon kohta. Mis tuletas mu kaduma kippunud süümekatele meelde, et viimati olid eksamimaterjalid minu haardes neli-viis päeva tagasi.. Ja kurat, esmaspäev on ju .. kohe varsti.
kolmapäev, mai 23, 2007
aptsihh
Võta seda kõike kui sosistatavat teksti, sest rohkem häält mul praegu välja ei tule.
Ma tõesti ei saa aru, kuidas on võimalik end nii sooja ilmaga kui seda oli eilne, ära külmetada! Või on oma roll ka sellel, et emme on paar päeva kodus pisikuid lennutanud? Igatahes on täna väga paha. Ma olen juba, olles alles kolmandat tundi üleval, ära joonul üle liitri mustsõstramaitelist teed, aga paranemismärke pole kohe absoluutselt mittemingisuguseid.
Eile trennis oli juba neelatamisega veist raskusi, öösel kolistasin köögis ja leidsin pika tuhnimise tagajärjel ühe Neoangini, mille ma siis endaga voodisse kaasa võtsin. Ma pole juba ammu ennast nii rivist väljalööduna tundnud. Isegi aknast paistvad tuules lehvivad puuvõrad tekitavad külmavärinaid ja pidev aevastamine toob pisarad silma. Pea on ka vatisolekust valutama hakanud. Teha ei taha midagi. Võiks ainult teki sees teleka ees istuda ja teed lürpida, aga seda ka ei saa, sest üks Segav Faktor tuli täna kuradima varakult koolist koju. Ma ei saa aru, kas kaheksadas klassis ei võiks iga päev kella neljani tunnid kesta?
Mulle ei meeldi nii:(
Ja arvuti on ka tuksi keeratud. Ma ei saa mitut lehte samaaegselt lahti hoida, sest siis ei liigu mitte midagi. Ühte suvalist Wordi faili salvestab pool tundi. Ja iga minuti järel lööb jälle ette, et mälu on otsas. Raisk, mida nad (loe Ta, st Segav Faktor) ometi teinud on siin. Ma vajan viivitamatult päris oma arvutit. Ja ma tahan Skånesse maasikaid korjama! Ma vaatasin järele, kuidas å'd saada:) Alt+0229 on väike ja Alt+0197 on Å. Mitte et mul see kauem meeles püsiks kui need kaks minutit...
Ma tõesti ei saa aru, kuidas on võimalik end nii sooja ilmaga kui seda oli eilne, ära külmetada! Või on oma roll ka sellel, et emme on paar päeva kodus pisikuid lennutanud? Igatahes on täna väga paha. Ma olen juba, olles alles kolmandat tundi üleval, ära joonul üle liitri mustsõstramaitelist teed, aga paranemismärke pole kohe absoluutselt mittemingisuguseid.
Eile trennis oli juba neelatamisega veist raskusi, öösel kolistasin köögis ja leidsin pika tuhnimise tagajärjel ühe Neoangini, mille ma siis endaga voodisse kaasa võtsin. Ma pole juba ammu ennast nii rivist väljalööduna tundnud. Isegi aknast paistvad tuules lehvivad puuvõrad tekitavad külmavärinaid ja pidev aevastamine toob pisarad silma. Pea on ka vatisolekust valutama hakanud. Teha ei taha midagi. Võiks ainult teki sees teleka ees istuda ja teed lürpida, aga seda ka ei saa, sest üks Segav Faktor tuli täna kuradima varakult koolist koju. Ma ei saa aru, kas kaheksadas klassis ei võiks iga päev kella neljani tunnid kesta?
Mulle ei meeldi nii:(
Ja arvuti on ka tuksi keeratud. Ma ei saa mitut lehte samaaegselt lahti hoida, sest siis ei liigu mitte midagi. Ühte suvalist Wordi faili salvestab pool tundi. Ja iga minuti järel lööb jälle ette, et mälu on otsas. Raisk, mida nad (loe Ta, st Segav Faktor) ometi teinud on siin. Ma vajan viivitamatult päris oma arvutit. Ja ma tahan Skånesse maasikaid korjama! Ma vaatasin järele, kuidas å'd saada:) Alt+0229 on väike ja Alt+0197 on Å. Mitte et mul see kauem meeles püsiks kui need kaks minutit...
teisipäev, mai 22, 2007
muuving
Linnas käidud.
Hambaarstile unustasin ikka ühe paberi tagasi anda, mille olin ära täitma pidanud.
Huvitav, kas Eeva-Liisa sai oma traatlille kapi otsast kätte.. Inka õpiku unustasin ka kappi jätta või ära viia, nii et vedasin siis kaasa igale poole.
Raamatukogus ütleb see valveonu mulle alati tere niimoodi, nagu ta tunneks mind. Jaa, need esmaspäevahommikud, kui avatakse alles kell 9..:P Kuna mul oli ainult 10 minti aega, siis ma viskasin peamiselt varem võetud raamatuid tagasi, üritasin võõrkeelsest osakonnast ebaõnnestunult silti "rootsi keelsed" leida ja võtsin ülevalt kaks stiilset Wong Kar-Wai filmi.
Siis lippasin Ateena majja BFMi tutvustust kuulama. Ikka Powerpointi esitlus nagu igal pool:P Mingi leht käis ringi, kuhu tuli nimi, meiliaadress ja eriala, kuhu tahad astuda kirjutada, ma jätsin selle täitmata.. Sest ma ei kavatse sinna ju nagunii minna. Aga mulle meeldis Kilmit kuulata :) Ta ütles ka, et kui tal oleks teine elu veel, siis ta veedaks ühe neist ainult filme vaadates ja/või raamatuid lugedes!:) Ja et tema meelest on see jama, et teist kõrgharidust pole võimalik tasuta saada! Sest see soosib otse koolipingist filmi õppima minekut, ilma igasuguse elukogemuseta, mis tegelikult jube vajalik oleks. Mul hakkas lausa kahju, et mul üldse andeid ega teadmisi pole nendest asjadest, mis tegelikult huvitavad on:( Aga nii loll ma vist küll poleks, et Guy Richie't lemmikrežissööriks peaksin ja I.Bergmanist midagi kuulnud poleks:) Nad nimelt tõid näite, et mitmedki kandidaadid on sellel tasemel. Päris muhe tunne oli seal pehmete istmete peal laiutada, endal kotitäis raamatuid-filme kotis, kui nemad soovitasid meil aasta otsa lugeda, filme vaadata, stsenaariume kirjutada jms, kuna sel aastal filmi sissevõttu pole. Siuke tunne, et "hahaa, arva ära, mis mul kotis on siis!" :P
Aga kui Ateena majast rääkida, siis tänane asi toimus selles ärklikorruse tillukeses saalis. Kuna väljas oli kohutavalt palav, siis oli sees ka. Ventikas eriti ei funkand vist. Lagi oli jube madal, ei kujuta ettegi, et sinna tantsuetendused ära mahuvad.. Ja igal pool koridoris-trepikojas olid sildid "värske värv" ja kõike parasjagu kõpitseti-värviti. Aga ma usun, et lõpptulemus on kena:)
Hambaarstile unustasin ikka ühe paberi tagasi anda, mille olin ära täitma pidanud.
Huvitav, kas Eeva-Liisa sai oma traatlille kapi otsast kätte.. Inka õpiku unustasin ka kappi jätta või ära viia, nii et vedasin siis kaasa igale poole.
Raamatukogus ütleb see valveonu mulle alati tere niimoodi, nagu ta tunneks mind. Jaa, need esmaspäevahommikud, kui avatakse alles kell 9..:P Kuna mul oli ainult 10 minti aega, siis ma viskasin peamiselt varem võetud raamatuid tagasi, üritasin võõrkeelsest osakonnast ebaõnnestunult silti "rootsi keelsed" leida ja võtsin ülevalt kaks stiilset Wong Kar-Wai filmi.
Siis lippasin Ateena majja BFMi tutvustust kuulama. Ikka Powerpointi esitlus nagu igal pool:P Mingi leht käis ringi, kuhu tuli nimi, meiliaadress ja eriala, kuhu tahad astuda kirjutada, ma jätsin selle täitmata.. Sest ma ei kavatse sinna ju nagunii minna. Aga mulle meeldis Kilmit kuulata :) Ta ütles ka, et kui tal oleks teine elu veel, siis ta veedaks ühe neist ainult filme vaadates ja/või raamatuid lugedes!:) Ja et tema meelest on see jama, et teist kõrgharidust pole võimalik tasuta saada! Sest see soosib otse koolipingist filmi õppima minekut, ilma igasuguse elukogemuseta, mis tegelikult jube vajalik oleks. Mul hakkas lausa kahju, et mul üldse andeid ega teadmisi pole nendest asjadest, mis tegelikult huvitavad on:( Aga nii loll ma vist küll poleks, et Guy Richie't lemmikrežissööriks peaksin ja I.Bergmanist midagi kuulnud poleks:) Nad nimelt tõid näite, et mitmedki kandidaadid on sellel tasemel. Päris muhe tunne oli seal pehmete istmete peal laiutada, endal kotitäis raamatuid-filme kotis, kui nemad soovitasid meil aasta otsa lugeda, filme vaadata, stsenaariume kirjutada jms, kuna sel aastal filmi sissevõttu pole. Siuke tunne, et "hahaa, arva ära, mis mul kotis on siis!" :P
Aga kui Ateena majast rääkida, siis tänane asi toimus selles ärklikorruse tillukeses saalis. Kuna väljas oli kohutavalt palav, siis oli sees ka. Ventikas eriti ei funkand vist. Lagi oli jube madal, ei kujuta ettegi, et sinna tantsuetendused ära mahuvad.. Ja igal pool koridoris-trepikojas olid sildid "värske värv" ja kõike parasjagu kõpitseti-värviti. Aga ma usun, et lõpptulemus on kena:)
esmaspäev, mai 21, 2007
veel happy endinguid
Peaaegu kogu pühapäevane teleprogramm jõudis täna lõpule. Prügikalas toimus kõik jube kiiresti. Viimasesse osasse oli sokutatud pool kogu seriaali actionist. Ja too Patrik jättis mulle algusest peale prühhopaadi mulje, ma tahtsin öelda "oli mulle lapsest saati vastik":P Aga lõpp oli õnnelik. Ma pole ammu küüsi padja sisse pigistanud ja kurjategija pääsemist lootnud. Ja tegelikult ma ei uskunud, et nad õnnelikult lõpetavad, sest reaalses maailmas oleksid nad arvatavasti kõik surnud. Aga õiglus võidutses:)
Ja Black Books lasi täna seda lugu! Kujutad ette! Ma vaatasin eelmisel nädalal poole silmaga isegi tolle totra kiiksuga igivana "Kesköise kauboi" üle, sest see laul lihtsalt jäi mulle külge ja tahtis et ma teda kuulaksin. Ja mulle meeldis Bernardi fun stiilimuutus:) Mu lemmikroheline pluus naljakate nööpidega. Ja Manny tuli tagasi, et happy ending oleks:) Tänaseks oli muide draamasari komöödiasarjaks parandatud. Oot, mis seal telekavas on? Uus hooaeg tuleb? Mis nad siis üldse ehmatavad niimoodi..
Ja Black Books lasi täna seda lugu! Kujutad ette! Ma vaatasin eelmisel nädalal poole silmaga isegi tolle totra kiiksuga igivana "Kesköise kauboi" üle, sest see laul lihtsalt jäi mulle külge ja tahtis et ma teda kuulaksin. Ja mulle meeldis Bernardi fun stiilimuutus:) Mu lemmikroheline pluus naljakate nööpidega. Ja Manny tuli tagasi, et happy ending oleks:) Tänaseks oli muide draamasari komöödiasarjaks parandatud. Oot, mis seal telekavas on? Uus hooaeg tuleb? Mis nad siis üldse ehmatavad niimoodi..
pühapäev, mai 20, 2007
igavust ei ole olemas
Loomulikult ei istu inimesed sel ajal MSNis, kui minul suurim suhtlemisvajadus on. Isegi Orkuti läbikõplamine muutus pikapeale tüütuks, kuigi seal leidus vägagi tähelepanuväärselt huvitavaid persoone ja kommuune. Nii et ma leidsin endale kaaslasi, kes ei saa jalga lasta, kui ma midagi kurja ütlen või neid ei mõista. Ja üllataval kombel oli mõni neist nii lihtne, et isegi minusugusel polnud eritlist peamurdmist või sõnaraamatut tarvis. Ei tea, kas see ajaleht ongi svenska mitteoskajatele mõeldud, et ta nii elementary-keeles ja otsekõnes on? See asi tundus ka päris huvitav, aga et ta nii pikk oli, et viitsinud ma eriti süveneda ja jätan selle mõneks teiseks korraks. Hommikusöögiks näidati täna Kalle Blomkvisti:) Nii et keskkond peaks ju ometi sobilik olema. Nüüd sõltub kõik ainult ajust, selles kuradima isepäisest jubinast, mis mu sõna ei kuula..
Aa, rootsikeelseid laulusõnu peaks ka kuulama-lugema. Nendest on varemgi kasu olnud:)
Aa, rootsikeelseid laulusõnu peaks ka kuulama-lugema. Nendest on varemgi kasu olnud:)
laupäev, mai 19, 2007
otsin vedureid
Puhkus missugune.. aga miskipärast on ikka koguaeg mingi pinge õhus. Ega meie peres vist teistmoodi polegi võimalik. Ja see on ka üks põhjuseid, miks ma kohutavalt suve vajan. Ja palju raha, et seda suve nii veeta, nagu ma tahan.
Miks keegi mulle maile ei saada?:(
Tõepoolest, ma olen just viimasel ajal (no nii umbes kuu jooksul) igasuguseid poolametlikke kirju saatnud, küll Falckile, küll õpetajatele hilinenud töid ja konsultatsiooniaja kokkuleppe ja nii. Mul hakkab juba tekkima tunne, et kirjad pole kohalegi läinud. Näiteks see filo esseelaadne asi..tavaliselt Jürka saadab ju kinnitava meili, et sai kätte, aga seekord pole. Tähendab see siis, et ta pole saanud seda? Ja siis kui mina kirjutan kellelegi pika kirja, kus on igasuguseid küsimusi ja ideid, mis ootavad vastukaja, saan ma vastu mingi täiesti teiseteemalise minikirja. Ok, pseudoprobleemid... eks ma hakkangi paranoiliseks muutuma, kui ma olen hmm.. päris mitu päeva lihtsalt kodus passinud ja vahelduva eduga ainult arvuti, televiisori, mõne raamatu ja pereliikmetega suhelnud. Ja pea alaspidi päikesepiste äärel porgandiseemneid mulda lennutada, kui endal niigi lõualuu tuikab kolmapäevasest veritööst, ei ole vist kõige õigem tegu.
Ja millegipärast olen ma jube kade kõigi peale, kes midagi ette võtavad, kasvõi näiteks ise lõunasse lähevad. Ja samas kui ainuke inimene, kes mulle lauatelefonile helistab, mind muuseumiööle kutsub, siis mina blokin! Urrr. Kurat, mulle on vaja rohkem vedureid.
Miks keegi mulle maile ei saada?:(
Tõepoolest, ma olen just viimasel ajal (no nii umbes kuu jooksul) igasuguseid poolametlikke kirju saatnud, küll Falckile, küll õpetajatele hilinenud töid ja konsultatsiooniaja kokkuleppe ja nii. Mul hakkab juba tekkima tunne, et kirjad pole kohalegi läinud. Näiteks see filo esseelaadne asi..tavaliselt Jürka saadab ju kinnitava meili, et sai kätte, aga seekord pole. Tähendab see siis, et ta pole saanud seda? Ja siis kui mina kirjutan kellelegi pika kirja, kus on igasuguseid küsimusi ja ideid, mis ootavad vastukaja, saan ma vastu mingi täiesti teiseteemalise minikirja. Ok, pseudoprobleemid... eks ma hakkangi paranoiliseks muutuma, kui ma olen hmm.. päris mitu päeva lihtsalt kodus passinud ja vahelduva eduga ainult arvuti, televiisori, mõne raamatu ja pereliikmetega suhelnud. Ja pea alaspidi päikesepiste äärel porgandiseemneid mulda lennutada, kui endal niigi lõualuu tuikab kolmapäevasest veritööst, ei ole vist kõige õigem tegu.
Ja millegipärast olen ma jube kade kõigi peale, kes midagi ette võtavad, kasvõi näiteks ise lõunasse lähevad. Ja samas kui ainuke inimene, kes mulle lauatelefonile helistab, mind muuseumiööle kutsub, siis mina blokin! Urrr. Kurat, mulle on vaja rohkem vedureid.
kolmapäev, mai 16, 2007
joodik
Mulle nii meeldib joodi maitse :S (Hiljem: Tuli välja, et see on hoopis jodoform. Mitte et mul ükskõik poleks, kuidas neid suvalisi samasuguseid aineid nimetatakse, aga lihtsalt..korrektsuse mõttes. Jood ei pidavat haisema.) Aga nüüd on vähemalt 50% mu üleajavast tarkusest välja kistud. Ai, hamba unustasin kaasa võtta! Näh. Muide, millegipärast arvab mu hambaarst, et ma olen väga julge näoga tüdruk:) Selle pärast, et ma kisama ei pista iga pisikese asja pärast?
Ma mõtlesin, et ideaalne oleks päev enne lõpetamist üks hammas välja tõmmata ja näiteks enne rootsi keele eksamit teine ja siis olekski kõik:D Aga tegelikkuses ma vist enne suve neist ei vabane. Päris hea idee oleks homme selle klassivideopäeviku jaoks klipp teha:P Mis sest et suu lahti ei tule. Siis on vähemalt parem põhjus kui lihtsalt "Ah, ma ei oska midagi öelda":P Tegelikult on suurem probleem see, et ma ei saa muusikat kuulates kõvasti ja valesti kaasa laulda, sest selleks oleks vaja suu ammuli ajada. Nii et Keegi laulab täna üksi:) Muide, ma otsustasin ära, millise laulu ma videoklipile taustaks võtan, kui mingi video üldse tuleb. Aga mul lööb mingi missioonitunne välja või midagi, sest kuidagi süümekad tekivad, kui igasuguseid asiseid meile saadetakse ja rõhutakse sellele, et KÕIK võiksid ikka aktiivsust üles näidata. "Oleme klass või ei ole?!"
Mis see olgu, et just siis, kui teised söövad ja ise süüa ei saa, tuleb kõige suurem tahtmine midagi närida?! Isegi isu pole ja ma sõin enne ka nädala jao ette ära, aga ikka tahaks. Soovitaks igasugustele dieedipidajatele, kellel tahtejõudu napib - tõmmake mõni hammas välja, siis lihtsalt ei saa süüa ja pole mingit võitlust iseendaga!
Aju-uuringuid oleks ka vaja.. Kas või sellepärast, et ma siin ükspäev suutsin kolmandat korda midagi sellele analoogset teha. Ja sel ajal oli mul see tükk tarkust veel suus, nii et ma ei tea, milles asi.
Ma mõtlesin, et ideaalne oleks päev enne lõpetamist üks hammas välja tõmmata ja näiteks enne rootsi keele eksamit teine ja siis olekski kõik:D Aga tegelikkuses ma vist enne suve neist ei vabane. Päris hea idee oleks homme selle klassivideopäeviku jaoks klipp teha:P Mis sest et suu lahti ei tule. Siis on vähemalt parem põhjus kui lihtsalt "Ah, ma ei oska midagi öelda":P Tegelikult on suurem probleem see, et ma ei saa muusikat kuulates kõvasti ja valesti kaasa laulda, sest selleks oleks vaja suu ammuli ajada. Nii et Keegi laulab täna üksi:) Muide, ma otsustasin ära, millise laulu ma videoklipile taustaks võtan, kui mingi video üldse tuleb. Aga mul lööb mingi missioonitunne välja või midagi, sest kuidagi süümekad tekivad, kui igasuguseid asiseid meile saadetakse ja rõhutakse sellele, et KÕIK võiksid ikka aktiivsust üles näidata. "Oleme klass või ei ole?!"
Mis see olgu, et just siis, kui teised söövad ja ise süüa ei saa, tuleb kõige suurem tahtmine midagi närida?! Isegi isu pole ja ma sõin enne ka nädala jao ette ära, aga ikka tahaks. Soovitaks igasugustele dieedipidajatele, kellel tahtejõudu napib - tõmmake mõni hammas välja, siis lihtsalt ei saa süüa ja pole mingit võitlust iseendaga!
Aju-uuringuid oleks ka vaja.. Kas või sellepärast, et ma siin ükspäev suutsin kolmandat korda midagi sellele analoogset teha. Ja sel ajal oli mul see tükk tarkust veel suus, nii et ma ei tea, milles asi.
Say goodbye to the world you thought you lived in
Eile öösel sain filmi vaadatud. Ma millegipärast arvasin, et teine osa on ka siin, aga ju see jäi siis Londonisse. Esimene osa oli igatahes ootuspäraselt hea:)
Täna suutsin ma kapi otsast alla tuua kõik asjad, millest võiks vähegi kasu olla rootsi keelt õppides. Hunnik mingeid ajalehti, kust ma eelmisel suvel koomilisi kuulutusi lugesin (kas ma mitte pole neist ka kirjutanud..?), ja mingid õmblusajakirjad, kust saaks vist pigem lõpukleidi-ideid kui abi rootsi keeles, ports ühekrooniseid (laste)raamatuid, patakas sõnaraamatuid ja paar vestmikku ning lõpuks ka õpitud aasta(te) jooksul kogunenud materjalid. Aga kas ma jõudsin ka asja kallale asuda? Loomulikult mitte. See olen ju mina ometi! Urr.
Tänane trenn oli üllatavalt normaalne. Vist sellepärast, et tavalist treenerit ei olnud ja H&E andsid üldiseid näpunäiteid. Aga kas ma olen mingi eriline egomaniakk, kui ma leian, et oleks tore kui treener ka igaühele personaalselt tähelepanu pööraks? Sest mina tunnen küll, et terve selle aasta jooksul on arenenud ainult minu ülbus kõike üle nurga teha ja vastikustunne põhisammu vastu.
Tänase päeva tegu: sõitsin bussiga 2 peatust. Nagu mulle juba viimasel ajal kombeks on, ei augustanud ma jällegi piletit. Ja üllatus-üllatus, mis punane bussikene see turu juures seisis... Aga kiire reageerimine kriisiolukorras päästis mu häbist ja trahvist:D Kui buss seisma jäi, kargasin mina, ise kotist piletit haarates, augumasina juures oleva istme peale ja viimasel hetkel sain kägarduva pileti masinasse topitud. Kusjuures, tüdruk, kelle kõrvale ma potsatasin, augustas oma pileti sekund enne mind:P Ja kui kontroll meie piletid sobivaks tunnistas purskasime mõlemad naerma:D Nii et seekord vedas. Aga tegelikult on piletist kahju, sest ma tahtsin nagunii selles peatuses maha minna:P
Kuna Mõni sai pärjatud "Blocker of the Year" auhinnaga, siis läksin ma üksi Genialistide klubisse "Võõrast" vaatama. Mul oli eelarvamus, et ega Tanel Padar nagunii näidelda ei oska. Aga ma nüüd ausalt öeldes ei saagi öelda, kas mul oli õigus või ei, sest tema peamine tegevus oli suitsetamine, mis on talle nagunii loomuomane, mitte näitlemist vajav, ja natuke ka laulmine. Need paar lauset, mis ta ütlema pidi, olid sellised mittemidagiütlevad. Aga ma soovitan, et kui kellelgi on kohutav tahtmine minna Kohtla-Järvele, siis vaadaku seda filmi. Võin peaaegu pea anda, et siis enam ei ole. Üldjoontes on selliseid filme jube palju tehtud ja ega midagi otseselt ei üllatanud ega vaimustanud, aga tõi kuidagi lähemale. Turgatas meelde, milline turvaline ja väike maailm see on, kus mina elan, samas kui ühte tillukesse Eestisse mahub ära ka hoopis teistsugune. Aga ma ei saa aru, kust tuleb inimestel see geen, mis tahab nendele sitta keerata, kelle elu on parem kui enda oma..? Et kui oled oma elu kapitaalselt tuksi keeranud ja midagi enam parandada ei ole võimalik, siis tee viimnegi, et ka teiste elu halb oleks. Kui mina ei saa (hästi) elada, siis ei tohi ka teised saada, nii jah? Näiteks nagu ühes asjade käigu versioonis selles filmis "/-torge- /Tere tulemast HIV-iliste sekka!"
Say goodbye to the world you thought you lived in.. Mul polegi enam ammu laulusõnadeseostatus välja löönud:)
Täna suutsin ma kapi otsast alla tuua kõik asjad, millest võiks vähegi kasu olla rootsi keelt õppides. Hunnik mingeid ajalehti, kust ma eelmisel suvel koomilisi kuulutusi lugesin (kas ma mitte pole neist ka kirjutanud..?), ja mingid õmblusajakirjad, kust saaks vist pigem lõpukleidi-ideid kui abi rootsi keeles, ports ühekrooniseid (laste)raamatuid, patakas sõnaraamatuid ja paar vestmikku ning lõpuks ka õpitud aasta(te) jooksul kogunenud materjalid. Aga kas ma jõudsin ka asja kallale asuda? Loomulikult mitte. See olen ju mina ometi! Urr.
Tänane trenn oli üllatavalt normaalne. Vist sellepärast, et tavalist treenerit ei olnud ja H&E andsid üldiseid näpunäiteid. Aga kas ma olen mingi eriline egomaniakk, kui ma leian, et oleks tore kui treener ka igaühele personaalselt tähelepanu pööraks? Sest mina tunnen küll, et terve selle aasta jooksul on arenenud ainult minu ülbus kõike üle nurga teha ja vastikustunne põhisammu vastu.
Tänase päeva tegu: sõitsin bussiga 2 peatust. Nagu mulle juba viimasel ajal kombeks on, ei augustanud ma jällegi piletit. Ja üllatus-üllatus, mis punane bussikene see turu juures seisis... Aga kiire reageerimine kriisiolukorras päästis mu häbist ja trahvist:D Kui buss seisma jäi, kargasin mina, ise kotist piletit haarates, augumasina juures oleva istme peale ja viimasel hetkel sain kägarduva pileti masinasse topitud. Kusjuures, tüdruk, kelle kõrvale ma potsatasin, augustas oma pileti sekund enne mind:P Ja kui kontroll meie piletid sobivaks tunnistas purskasime mõlemad naerma:D Nii et seekord vedas. Aga tegelikult on piletist kahju, sest ma tahtsin nagunii selles peatuses maha minna:P
Kuna Mõni sai pärjatud "Blocker of the Year" auhinnaga, siis läksin ma üksi Genialistide klubisse "Võõrast" vaatama. Mul oli eelarvamus, et ega Tanel Padar nagunii näidelda ei oska. Aga ma nüüd ausalt öeldes ei saagi öelda, kas mul oli õigus või ei, sest tema peamine tegevus oli suitsetamine, mis on talle nagunii loomuomane, mitte näitlemist vajav, ja natuke ka laulmine. Need paar lauset, mis ta ütlema pidi, olid sellised mittemidagiütlevad. Aga ma soovitan, et kui kellelgi on kohutav tahtmine minna Kohtla-Järvele, siis vaadaku seda filmi. Võin peaaegu pea anda, et siis enam ei ole. Üldjoontes on selliseid filme jube palju tehtud ja ega midagi otseselt ei üllatanud ega vaimustanud, aga tõi kuidagi lähemale. Turgatas meelde, milline turvaline ja väike maailm see on, kus mina elan, samas kui ühte tillukesse Eestisse mahub ära ka hoopis teistsugune. Aga ma ei saa aru, kust tuleb inimestel see geen, mis tahab nendele sitta keerata, kelle elu on parem kui enda oma..? Et kui oled oma elu kapitaalselt tuksi keeranud ja midagi enam parandada ei ole võimalik, siis tee viimnegi, et ka teiste elu halb oleks. Kui mina ei saa (hästi) elada, siis ei tohi ka teised saada, nii jah? Näiteks nagu ühes asjade käigu versioonis selles filmis "/-torge- /Tere tulemast HIV-iliste sekka!"
Say goodbye to the world you thought you lived in.. Mul polegi enam ammu laulusõnadeseostatus välja löönud:)
teisipäev, mai 15, 2007
happy ending
Tulin mitte väga ammu Riinule õnne soovimast. Ta veetis esimesed 45 minutit oma sünnipäevast Katrini ja minuga väljas juttu ajades. Nii tore:) Me suutsime naabreid ka vist üles ajada, tulesid pandi igatahes põlema. Mulle meeldivad sellised natuke üllatuslikud sünnipäevakingid:D Mis sisaldavad palju roosat:P
Seda ma tahtsin juba enne meelde kirjutada. Kuigi see pole just mingi vapustav üllatus. Eile õhtul pärast igapühapäevast kava asus meie pere naiskond ülevas tujus YouTube'i videosid vaatama. Jaa, seda roosa kampsuniga;) Mille järel emme küsis, et kas mulle meeldivadki sellised naiselikud/geilikud stiilsed mehed, kes oskavad end liigutada ja kellel on midagi öelda? No mis ma sinna parata saan?!! Tuleb nii välja jah, et enamus nendest, kes minus vaimustust tekitavad, on sellised, ja huvitav on ka see, et nad näevad kõik ka tunduvalt nooremad välja, kui nad on. Nii et kui ma üllatun kunagi kellegi vanust kuuldes, siis tasub seda silmas pidada;)
"Don't let stars get you down ... Gonna pick you up like a paper cup.."
"Cos it's all in the hands of a bitter, bitter man.. Say goodbye to the world you thought you lived in.."
Ja jälle juhtus nii, et ma sattusin enne magama minekut Teda kuulama. Ja see ei olnud ette kavatsetud, vaid muutub kuidagi loomulikust vajadusest rituaaliks. Kuigi ma kavatsen nüüd veel ühte filmi vaatama hakata. Sellist, mida ma olen juba tolle väljatulekust saadik kavatsenud ja kavatsenud vaadata, aga pole veel kuidagi hakkama saanud.
And it don't have to make no sense to you at all
Seda ma tahtsin juba enne meelde kirjutada. Kuigi see pole just mingi vapustav üllatus. Eile õhtul pärast igapühapäevast kava asus meie pere naiskond ülevas tujus YouTube'i videosid vaatama. Jaa, seda roosa kampsuniga;) Mille järel emme küsis, et kas mulle meeldivadki sellised naiselikud/geilikud stiilsed mehed, kes oskavad end liigutada ja kellel on midagi öelda? No mis ma sinna parata saan?!! Tuleb nii välja jah, et enamus nendest, kes minus vaimustust tekitavad, on sellised, ja huvitav on ka see, et nad näevad kõik ka tunduvalt nooremad välja, kui nad on. Nii et kui ma üllatun kunagi kellegi vanust kuuldes, siis tasub seda silmas pidada;)
"Don't let stars get you down ... Gonna pick you up like a paper cup.."
"Cos it's all in the hands of a bitter, bitter man.. Say goodbye to the world you thought you lived in.."
Ja jälle juhtus nii, et ma sattusin enne magama minekut Teda kuulama. Ja see ei olnud ette kavatsetud, vaid muutub kuidagi loomulikust vajadusest rituaaliks. Kuigi ma kavatsen nüüd veel ühte filmi vaatama hakata. Sellist, mida ma olen juba tolle väljatulekust saadik kavatsenud ja kavatsenud vaadata, aga pole veel kuidagi hakkama saanud.
And it don't have to make no sense to you at all
laupäev, mai 12, 2007
kodanik
Muide, ma sain passi ja ID-kaardi kätte. Mitte küll nüüdsama, aga.. Ei läinud nii kaua, kui hirmutati. Mulle meeldib, et ID-kaardi pilt must-valge tundub:) Kui ma ütlesin, mis ma tahan, ja tädile vana passi ulatasin, siis ta küsis mult millegipärast, et kas nimi on samaks jäänud.. Kas ma näen välja, nagu ma abiellunud oleks? :S :P Pealegi, mis vahet seal on, kui uutel dokumentidel oleks see nimi, mida ma tahtsin.. Aga ei, tegelikult oli üllatavalt sümpaatne tädi:D Mu foobia igasuguste büroktaatiainstantside vastu hakkab vähehaaval vaibuma. Aga viisasid ei läheks ma sellegipoolest taotlema.
Kodanik läheb homme maale:) Sellele, mis minu oma on:) Kodanik saab homme värskes õhus ennast tühjaks joosta ja karjuda (ja laulda) ja füüsilist tööd teha. Jaa, juba Spinoza ütles, et "igaüks, kes tegeleb vaimse tööga, peab tegema ka käsitööd või füüsilist tööd, muidu läheb pätiks." Vot nii. Mina küll pätiks minna ei taha, või kuidas?. :P (Õige vastus on "Mis seal enam minna"!)
Kodanik läheb homme maale:) Sellele, mis minu oma on:) Kodanik saab homme värskes õhus ennast tühjaks joosta ja karjuda (ja laulda) ja füüsilist tööd teha. Jaa, juba Spinoza ütles, et "igaüks, kes tegeleb vaimse tööga, peab tegema ka käsitööd või füüsilist tööd, muidu läheb pätiks." Vot nii. Mina küll pätiks minna ei taha, või kuidas?. :P (Õige vastus on "Mis seal enam minna"!)
reede, mai 11, 2007
noise pollution
Tegelikult on laupäeva varahommik ja kell 01.58, aga ma räägin neljapäevast ja ehk ka reedest, kui ma enne magama ei jää..
N-l vaatasin üle mitme aasta Eurovisiooni. Kohutav mürateostus ja see ülepingutav tõmblemine ajas silme eest kirjuks. Aga ma tõesti ei viitsinud ka muud teha.
Üks tore asi Eurovisiooni juures on see, et saab geograafiat õppida. Mulle varem tundus, et näiteks Iisrael, Gruusia ja sellised jäävad nagu kaugemale, aga tuleb välja, et ikkagi Euroopa. My bad.. Kas Usa ja Austraalia ei osalegi?:O
Belgia laulul olid tore esituskollektiiv.. Loomulikult 6 inimest (et ikka kogu raha eest saada) ja pärit olid nad kes Kuveidist, kes Vietnamist ja nii edasi, ainult Belgiast ma ei kuulnud kedagi olevat.. Ja eeslaulja, kurat, üritas Mikat ahvida, vähemalt soengu poolest. Urr.
Aga kui nüüd lauludest rääkida, siis mulle meeldis Ungari. Pole ka ime muidugi, sest see oli ainuke laul, mis tõesti ilma igasuguste allahindlusteta, et "ah, eurolaul", ka kuulata kõlbab. Kusjuures, mulle meeldis Iisraeli bänd ka, instrumentide rohkuse ja kakofoonia poolest natuke Kriminaalset Elevanti meenutav, ja lool poleks ka viga olnud, kui vaid see kohutav refrään oleks ära jäänud. Paar enam-vähem normaalset oli veel, ma sain hädaga lõpuks isegi 10 kokku, kelle mina edasi oleks saatnud. 3 neist sai päriselt ka edasi.
Eelviimane laul ütles "This is the time for us to get a life". Oleks küll õige aeg jah, aga kaks tundi sai juba kuulatud seda kassikontserti. Jube mõeldagi, millele ma aega kulutan:S
Ja jube on kuulata mingi puise soome aktsendiga mitte minu maitsele vastavaid inimesi pingutatult inglise keelt purssimas. Eriti kui ollakse harjunud mõne särtsaka ja mõnusa-aktsendilise TeadagiKelle intervuusid kuulama... :P
Kokkuvõttes olid kõrvad huugavad ja pea valutamas. Koguaeg pidevalt muusikat kuulata, isegi head muusikat, ei ole just kuigi kasulik, mis siis veel eurolauludest rääkida. Kuna klapid vinnati teise tuppa, siis ma praegu muusikat kuulata ei saa. Nad vist arvavad, et ma teen filosoofiat:P Jee rait. Aga tehtud ta sai tegelikult. Lõpuks. Öisel ajal olen ma ikka palju produktiivsem. Ja kui hommikul mitte üle lugeda, siis ei tule süümekaid ka, et ei tulnud piisavalt hea või midagi.
Nii, reedesest teatriõhtust ka. Üldiselt palju keskpärasust ja halba, üksikute meetilgakestega. Ükski etendus mulle tegelikult ei meeldinudki, mõnes oli ainult paar andekamat näitlejahakatist, keda vaadata. Kohati tekkis küll tunne, et appi appi, kuidas mõnel absoluutselt enesekriitikat ei ole, nii välimuse (eelkõige riietuse) kui näitlemisoskuse poolest. Aga eks mõni teatud juhendaja soosibki üledramatiseerimist ja annab kõigile kõrge enesehinnanguga kakerdistele rolli.
Mul on kohutavalt kahju, et K. rühm ei saanudki esineda. Seal on mõni vähegi andekam ka. Ja nad nägid nii toredad välja! Ma ei mõista, kuidas seda varem ei teatud, et mingil ajal on vaja saal tühjaks teha ja kõik ei jõuagi ära esineda. Oleks võinud vähemalt 12dikele eelisõiguse anda, sest päris mitmel neist tuleb järgneva kahe nädala jooksul 3 kõige raskemat eksamit ja neil oleks seda proovidele kulunud aega ka muu tarbeks hea kasutada olnud. Oleks ju saanud kõik need vilistlasjamad välja jätta ja kümnendikut hilisemaks tõsta jms. Oeh:(
Kokkuvõttes õppisin ma, et hunnik kvantiteeti on väga väsitav.
N-l vaatasin üle mitme aasta Eurovisiooni. Kohutav mürateostus ja see ülepingutav tõmblemine ajas silme eest kirjuks. Aga ma tõesti ei viitsinud ka muud teha.
Üks tore asi Eurovisiooni juures on see, et saab geograafiat õppida. Mulle varem tundus, et näiteks Iisrael, Gruusia ja sellised jäävad nagu kaugemale, aga tuleb välja, et ikkagi Euroopa. My bad.. Kas Usa ja Austraalia ei osalegi?:O
Belgia laulul olid tore esituskollektiiv.. Loomulikult 6 inimest (et ikka kogu raha eest saada) ja pärit olid nad kes Kuveidist, kes Vietnamist ja nii edasi, ainult Belgiast ma ei kuulnud kedagi olevat.. Ja eeslaulja, kurat, üritas Mikat ahvida, vähemalt soengu poolest. Urr.
Aga kui nüüd lauludest rääkida, siis mulle meeldis Ungari. Pole ka ime muidugi, sest see oli ainuke laul, mis tõesti ilma igasuguste allahindlusteta, et "ah, eurolaul", ka kuulata kõlbab. Kusjuures, mulle meeldis Iisraeli bänd ka, instrumentide rohkuse ja kakofoonia poolest natuke Kriminaalset Elevanti meenutav, ja lool poleks ka viga olnud, kui vaid see kohutav refrään oleks ära jäänud. Paar enam-vähem normaalset oli veel, ma sain hädaga lõpuks isegi 10 kokku, kelle mina edasi oleks saatnud. 3 neist sai päriselt ka edasi.
Eelviimane laul ütles "This is the time for us to get a life". Oleks küll õige aeg jah, aga kaks tundi sai juba kuulatud seda kassikontserti. Jube mõeldagi, millele ma aega kulutan:S
Ja jube on kuulata mingi puise soome aktsendiga mitte minu maitsele vastavaid inimesi pingutatult inglise keelt purssimas. Eriti kui ollakse harjunud mõne särtsaka ja mõnusa-aktsendilise TeadagiKelle intervuusid kuulama... :P
Kokkuvõttes olid kõrvad huugavad ja pea valutamas. Koguaeg pidevalt muusikat kuulata, isegi head muusikat, ei ole just kuigi kasulik, mis siis veel eurolauludest rääkida. Kuna klapid vinnati teise tuppa, siis ma praegu muusikat kuulata ei saa. Nad vist arvavad, et ma teen filosoofiat:P Jee rait. Aga tehtud ta sai tegelikult. Lõpuks. Öisel ajal olen ma ikka palju produktiivsem. Ja kui hommikul mitte üle lugeda, siis ei tule süümekaid ka, et ei tulnud piisavalt hea või midagi.
Nii, reedesest teatriõhtust ka. Üldiselt palju keskpärasust ja halba, üksikute meetilgakestega. Ükski etendus mulle tegelikult ei meeldinudki, mõnes oli ainult paar andekamat näitlejahakatist, keda vaadata. Kohati tekkis küll tunne, et appi appi, kuidas mõnel absoluutselt enesekriitikat ei ole, nii välimuse (eelkõige riietuse) kui näitlemisoskuse poolest. Aga eks mõni teatud juhendaja soosibki üledramatiseerimist ja annab kõigile kõrge enesehinnanguga kakerdistele rolli.
Mul on kohutavalt kahju, et K. rühm ei saanudki esineda. Seal on mõni vähegi andekam ka. Ja nad nägid nii toredad välja! Ma ei mõista, kuidas seda varem ei teatud, et mingil ajal on vaja saal tühjaks teha ja kõik ei jõuagi ära esineda. Oleks võinud vähemalt 12dikele eelisõiguse anda, sest päris mitmel neist tuleb järgneva kahe nädala jooksul 3 kõige raskemat eksamit ja neil oleks seda proovidele kulunud aega ka muu tarbeks hea kasutada olnud. Oleks ju saanud kõik need vilistlasjamad välja jätta ja kümnendikut hilisemaks tõsta jms. Oeh:(
Kokkuvõttes õppisin ma, et hunnik kvantiteeti on väga väsitav.
neljapäev, mai 10, 2007
kolmapäev, mai 09, 2007
kahtlane
Njah, venemeelsed inimesed ei hakka vist kunagi teist vaatenurka mõistma. Tänase püha puhul on jälle kõiksuguste mittefüüsiliste rünnakutega alustatud. Vanad tädikesed räägivad ETVle, kuidas nad ei mõista, et miks EV neile nii teeb, sest venelased on ju ainult head teinud, ja et väga kurb hakkab, kui nende lapsed siit ära lähevad, sest arvatavasti ei suuda nad sellises riigis elada. Mõni mees räägib ikka järjekindlalt, kuidas tema meelest on see pronkssõduri teotamine. Ja Foorumis oli hääletuseks küsimus "Kas toetate valitsuse tegevust?". Muidu polnud midagi eripärast, aga kahtlasena tundus, et algusest peale hakkas EI vastanute osakaal järjepidevalt tõusma ja kordagi ei kahanenud. Mu meelest on see kummaline, sest vaevalt, et väga palju venelasi seda saadet jälgida viitsis, sellel polnud isegi subtiitreid ega mitte mingisugust tõlget. Lõpuks jäi protsent Ei 35,1 - Jah 64,9. Kas Savisaar istus koos oma bandega teleka ees ja muudkui helistas?:P Või häkkisid mingid Venemaa tegelased süsteemidesse?
oooooh:)
Täiesti fantast, kui tore mõni inimene tunduda võib! Ma olen tänase päeva jooksul peaaegu ärkamisest saati Mika videosid vaadanud ja aina sümpamaks ta läheb:D Ta on nii noor, andekas ja mitmekülgne, hea huumorimeelega, ühiskonnakriitiline, ironiseeriv, energiline, emotsionaalne, vaba ja sõbralik suhtleja, isepäine, piiridega mängiv, mõnusa kiiksuga, stiilne, sarmikas, lapselikult siiras, loomulik, armas ja.... :) Raske lapsepõlv ja sellega toimetulemine tõstab ka kindlasti minu hinnangut. Ja et ta suudab tõsistest asjadest rääkides/lauldes siiski optimistlikuks jääda ja positiivse meeleolu luua. Ja et ta ei käitu ülbe staarina, vaid saab aru, et ta on täiesti tavaline inimene nagu kõik ülejäänudki, ainult et natuke andekam:)
Mul on tunne, et temast saab esimene artist, kelle plaadi ma ostan! Jah, ma ei ole mitte kunagi veel ühtki cd-d endale ostnud! Hull illegaalitseja ikka. Kõik on kuidagipidi niisama kättesaadav. Ja kui ei ole, siis ma kas jõuan ära unustada, et ma mingit konkreetset lugu tahan, või leian midagi sama head/paremat samalt esitajalt või kelleltki, kes midagi sarnast viljeleb. Sest on ju nii palju erinevaid muusikuid, üks parem kui teine. Kuulad natuke ühte ja kui rohkem ei leia, siis võtad järgmise ja siis tuled näiteks jälle tagasi esimese juurde ja siis kolmanda... Ja alati ei pea ka kõike omama, saab ka niisama kasutada ja tarbida teiste ülesriputatut. Ja eks mõned plaadid on keegi teine ka mulle kinkinud või niisama andnud, kassette olen ka kunagi ostnud. Aga jah. He's incredible! See on ka üks ta lemmiksõnu vist, igatahes kasutab ta seda suht tihti oma intervjuudes.
Kusjuures, kui ma mõtlen, mida R.Pakk kirjutas Johnny Depi kohta, et ta meeldib kõigile sihtgruppidele erinevatel põhustel, siis mulle tundub, et Mika on samamoodi väga erinevatele inimestele meeldiv. Lastele meeldivad ta lokid ja et ta laulab pulgakommidest ja koertest, naistele meeldib, et ta on kena ja tore, intellektuaalidele meeldib ta ühiskonnakriitilisus ja piiripealolek, ... Ja see et ta ei lase plaadifirmadel endast kellegi klooni vorpida, see teeb ta veel külgetõmbavamaks:D
Mul on tunne, et temast saab esimene artist, kelle plaadi ma ostan! Jah, ma ei ole mitte kunagi veel ühtki cd-d endale ostnud! Hull illegaalitseja ikka. Kõik on kuidagipidi niisama kättesaadav. Ja kui ei ole, siis ma kas jõuan ära unustada, et ma mingit konkreetset lugu tahan, või leian midagi sama head/paremat samalt esitajalt või kelleltki, kes midagi sarnast viljeleb. Sest on ju nii palju erinevaid muusikuid, üks parem kui teine. Kuulad natuke ühte ja kui rohkem ei leia, siis võtad järgmise ja siis tuled näiteks jälle tagasi esimese juurde ja siis kolmanda... Ja alati ei pea ka kõike omama, saab ka niisama kasutada ja tarbida teiste ülesriputatut. Ja eks mõned plaadid on keegi teine ka mulle kinkinud või niisama andnud, kassette olen ka kunagi ostnud. Aga jah. He's incredible! See on ka üks ta lemmiksõnu vist, igatahes kasutab ta seda suht tihti oma intervjuudes.
Kusjuures, kui ma mõtlen, mida R.Pakk kirjutas Johnny Depi kohta, et ta meeldib kõigile sihtgruppidele erinevatel põhustel, siis mulle tundub, et Mika on samamoodi väga erinevatele inimestele meeldiv. Lastele meeldivad ta lokid ja et ta laulab pulgakommidest ja koertest, naistele meeldib, et ta on kena ja tore, intellektuaalidele meeldib ta ühiskonnakriitilisus ja piiripealolek, ... Ja see et ta ei lase plaadifirmadel endast kellegi klooni vorpida, see teeb ta veel külgetõmbavamaks:D
Artikkel lehes:
Rein Pakk, seda on sinult ja Jarekilt kindlasti mitu korda küsitud: miks klubil selline nimi?
Esiteks meeldib minule Johnny Depp ja Jarekile meeldib ka. Ükskord olin ma sõber Tõnis Kahu juures külas, lappasin väga karmi, ekstreemse ja raske metallmuusika ajakirja nimega Terrorizer, kus olid järjestatud aasta kokkuvõtted ja aasta suursündmused. Kõik olid mulle täiesti tundmatud nimed, ja siis järsku vaatasin – aasta film: "Kariibi mere piraadid", aasta näitleja: Johnny Depp. Siis mõtlesin, et täitsa lõpp! Lastele meeldib Johnny Depp, sest ta teeb lahedaid lastefilme. Naistele meeldib, sest ta on ilus ja romantiline. Intellektuaalidele meeldib, sest ta on üsna smart ja intelligentne. Ja nüüd vaatan, et kõige hullematele hevimeestele meeldib ka Johnny. Siis tekkiski selline küsimus, et kellele ei meeldiks Johnny Depp? Ütlesin seda Jarekile ja ta ütles, et selle võikski klubile nimeks panna.
unekas
Millegipärast avastasin ma täna, et olen suurema osa kõigist üritustest, kuhu minekut plaaninud olin, maha maganud.. Ja filmid ka. Näiteks too "Chapter 27" või kas või eilne "Kõlvatu", mida poolenisti nägin. Kusjuures päris hea mulje jättis see pool. Tahaks algust ka näha kunagi.
Ei ole vist normaalne hommikuti nii kaua magada (kaheteistkümneni või nii, kuigi eile sai suht normaalsel ajal magama mindud) ja siis ka veel mitu tundi unisena ringi tuigerdada. Mulle oleks vaja kedagi, kes torgiks mu normaalsel ajal üles ja ütleks, et vot, hakka nüüd seda õppima või toda tegema, ja et ma siis kuulaksin ka teda. Või lihtsalt igaks päevaks korralikku to-do-listi, sest siis suudaks ma ise ka järge pidada. Praegusel juhul võtab aga listi koostamine juba pool päeva ja samal ajal ma lihtsalt mökutan. Kurat, ma ei taha ju tervet kuud niisama ära raisata!
Ei ole vist normaalne hommikuti nii kaua magada (kaheteistkümneni või nii, kuigi eile sai suht normaalsel ajal magama mindud) ja siis ka veel mitu tundi unisena ringi tuigerdada. Mulle oleks vaja kedagi, kes torgiks mu normaalsel ajal üles ja ütleks, et vot, hakka nüüd seda õppima või toda tegema, ja et ma siis kuulaksin ka teda. Või lihtsalt igaks päevaks korralikku to-do-listi, sest siis suudaks ma ise ka järge pidada. Praegusel juhul võtab aga listi koostamine juba pool päeva ja samal ajal ma lihtsalt mökutan. Kurat, ma ei taha ju tervet kuud niisama ära raisata!
teisipäev, mai 08, 2007
1, 2, 3 - oeh!
I'm glad it's over! It was terrible!
Ma ei taha sellest enam rääkidagi. Aitab juba küll. Aga emme helistas just ja küsis, et kuidas ma ikka ei tea täpselt, mis number see seal oli. Ta ei saanud aru, et kuidasmoodi ta siis seda numbrit näitas, kui suuliselt ei öelnud, et joonistas õhku või?:P Mõnitab ka veel. Hullult käis peale, et ma ikka läheksin ja uuriksin, mis see oli. Mis tal sellest? Ja mis vahet seal ikka on? Eesmine number oli peaaegu päris kindlalt 1, nii et üle 10 punkti kaotsi ei läinud!:D Ja nagunii saab 22.sel ju teada. Tegelikult on ikka kohutavalt ebaõiglane, et ainult number on oluline ja keegi ei teagi, kui sitasti tegelikult läks. Aga noh, mulle sobib küll nii.
And to sum up, ääääää, hmmm...., (oh my god), ..öä.. Kokutajate kategooriasse paras tõsta :S
Hiljem: Päris naljakas on avastada, et telefonil on sõnumikast jälle täis, sest Keegi on saatnud 4 täpselt sama sisuga smsi. Aga eks ma andestan sest, sest ta on ju nii kaugel maal ja pealegi olid pulmad alles paar päeva tagasi:P
Ma ei taha sellest enam rääkidagi. Aitab juba küll. Aga emme helistas just ja küsis, et kuidas ma ikka ei tea täpselt, mis number see seal oli. Ta ei saanud aru, et kuidasmoodi ta siis seda numbrit näitas, kui suuliselt ei öelnud, et joonistas õhku või?:P Mõnitab ka veel. Hullult käis peale, et ma ikka läheksin ja uuriksin, mis see oli. Mis tal sellest? Ja mis vahet seal ikka on? Eesmine number oli peaaegu päris kindlalt 1, nii et üle 10 punkti kaotsi ei läinud!:D Ja nagunii saab 22.sel ju teada. Tegelikult on ikka kohutavalt ebaõiglane, et ainult number on oluline ja keegi ei teagi, kui sitasti tegelikult läks. Aga noh, mulle sobib küll nii.
And to sum up, ääääää, hmmm...., (oh my god), ..öä.. Kokutajate kategooriasse paras tõsta :S
Hiljem: Päris naljakas on avastada, et telefonil on sõnumikast jälle täis, sest Keegi on saatnud 4 täpselt sama sisuga smsi. Aga eks ma andestan sest, sest ta on ju nii kaugel maal ja pealegi olid pulmad alles paar päeva tagasi:P
esmaspäev, mai 07, 2007
Tusenbröder
Täna olen ma hoopis rootsi keele lainel:D Pärast Prügikala oli mul miskipärast jube hea tuju ja siis hakkas svenska päris lippama. Mitte et ma teaks, kas on õige öelda "Jag ska ga'(see tähistab rootsi o-d, mida ma pole veel üles otsinud) bada ny". Võibolla vastaks rootslased selle peale "Cycklar du i badkaret?!" või kuis see nüüd oligi.... Appii, ma pole ju umbes aasta ja kaks-kolm kuud tegelikult rootsi keelega üldse tegelenudki! :S Kolmapäevast hakkan ehk..
Aga igatahes mulle meeldib see Prügikala sari. Kuigi ma ei saa aru, kust otsast Tusenbröder võiks tõlkes olla Prügikala... Ja see ei ole üldsegi igav sari, kuigi sina nii väidad. Kahju, et täna 11/13st oli:( Varsti saab otsa ju niiviisi.
Tänases osas maabus Hoffa pärast laevaõnnetust kogemata Eesti kaldal:) Sattus Olmaru ja Ulfsaki juurde. Ja kui Matvere koju jõudis, tuli välja, et ta oli samal ajal Rootsis töötanud, kui Hoffa vanglast põgenes ja kõik lehed sellest pasundasid. Nii et ta tundis ta ära. Dääm.
Ja ma kohe kuidagi ei kannata seda Patrikut! Ta on nagu vastik kaan. Kuramuse limukas. Trügib sinna, kuhu teda vaja pole ja siis hakkab seal oma reegleid kehtestama. Üldse on igasugune sihipärane (loe: tagamõttega) tegevus mulle vastumeelt.
Natti-natti! :D
Vi ska treffa i skolan imorgon i infominuter(na?)? Vot need homsed ja hommikud on mul alati kapitaalselt sassis. Mul on ainult hääldused kõigest meeles:S igoormošše - imorronbitti, igoormšše-imorronbitti. No okei, kõik on sassis, mitte ainult need.
Aga igatahes mulle meeldib see Prügikala sari. Kuigi ma ei saa aru, kust otsast Tusenbröder võiks tõlkes olla Prügikala... Ja see ei ole üldsegi igav sari, kuigi sina nii väidad. Kahju, et täna 11/13st oli:( Varsti saab otsa ju niiviisi.
Tänases osas maabus Hoffa pärast laevaõnnetust kogemata Eesti kaldal:) Sattus Olmaru ja Ulfsaki juurde. Ja kui Matvere koju jõudis, tuli välja, et ta oli samal ajal Rootsis töötanud, kui Hoffa vanglast põgenes ja kõik lehed sellest pasundasid. Nii et ta tundis ta ära. Dääm.
Ja ma kohe kuidagi ei kannata seda Patrikut! Ta on nagu vastik kaan. Kuramuse limukas. Trügib sinna, kuhu teda vaja pole ja siis hakkab seal oma reegleid kehtestama. Üldse on igasugune sihipärane (loe: tagamõttega) tegevus mulle vastumeelt.
Natti-natti! :D
Vi ska treffa i skolan imorgon i infominuter(na?)? Vot need homsed ja hommikud on mul alati kapitaalselt sassis. Mul on ainult hääldused kõigest meeles:S igoormošše - imorronbitti, igoormšše-imorronbitti. No okei, kõik on sassis, mitte ainult need.
laupäev, mai 05, 2007
pealkirjastamata
Nonii, alles on jäänud veel 1,2 eksamit. Nõme oli ja tulevane 0,2 on veel nõmedam, aga pole midagi teha. Ja nüüd siis kõik, kes tee peal ette jäävad, küsivad kuidas eksamid lähevad jne..Tüütu. Ja mis veel nendel siis on, kes hunniku raskeid (põhiainete) eksameid valisid...
Aga mitte seda ei tahtnud ma kirjutada. Linnas laadal olles sattusin ma ühte ökotelki ülesandeid lahendama ja igale lahendajale kirjutati diplom välja. Ausalt öeldes olin ma suht üllatunud, kui see neiu minu nime kuuldes teist nägugi ei teinud ja kirjutas mu nime täiesti õigesti. Tavaliselt ikka märgitakse, et miks mul küll nii imelik nimi on või siis mainib mõni, et "Luule on nii vanainimese nimi" või küsib, et kas kahe u-ga, mõni ei saa aru, kas Tuule või Saule.
Ja kui nüüd ülesannetest rääkida, siis mina proovisin ainult kolme tüüpi. Need, mille eest diplomi sai, olid nummerdatud kastidesse pandud kivid, oksad, käbid, liiv jms, mis tuli siis tuvastada. Teine ülesanne oli riidest kottide sees oravate näritud ja tavalised kuuse- ja männikäbid ja ka kive ja siukest looduslikku kola. Kolmas ülesanne oli nuusutamine:) Piparmünt, meliss ja kummel olid äratuntava lõhnaga, aga see üks, mille lõhna ma ei tundnudki (mitte ära ei tundnud, vaid üldse ei tundnud;), oli mulle väga võõras nimi.
Mis värk see on, et 37-aastased inimesed lihtsalt võtavad kätte ja surevad une pealt ära?! Ja siis inimesed keskenduvad sellele, et uurida rottide stressitaset... Jah, ma tean küll, et teaduse/meditsiini arenguks, aga nagu näha, siis paljudel juhtudel on siis kunagi, kui need kasu toovad, juba lootusetult hilja. - Relax, take it easy!
Aga mitte seda ei tahtnud ma kirjutada. Linnas laadal olles sattusin ma ühte ökotelki ülesandeid lahendama ja igale lahendajale kirjutati diplom välja. Ausalt öeldes olin ma suht üllatunud, kui see neiu minu nime kuuldes teist nägugi ei teinud ja kirjutas mu nime täiesti õigesti. Tavaliselt ikka märgitakse, et miks mul küll nii imelik nimi on või siis mainib mõni, et "Luule on nii vanainimese nimi" või küsib, et kas kahe u-ga, mõni ei saa aru, kas Tuule või Saule.
Ja kui nüüd ülesannetest rääkida, siis mina proovisin ainult kolme tüüpi. Need, mille eest diplomi sai, olid nummerdatud kastidesse pandud kivid, oksad, käbid, liiv jms, mis tuli siis tuvastada. Teine ülesanne oli riidest kottide sees oravate näritud ja tavalised kuuse- ja männikäbid ja ka kive ja siukest looduslikku kola. Kolmas ülesanne oli nuusutamine:) Piparmünt, meliss ja kummel olid äratuntava lõhnaga, aga see üks, mille lõhna ma ei tundnudki (mitte ära ei tundnud, vaid üldse ei tundnud;), oli mulle väga võõras nimi.
Mis värk see on, et 37-aastased inimesed lihtsalt võtavad kätte ja surevad une pealt ära?! Ja siis inimesed keskenduvad sellele, et uurida rottide stressitaset... Jah, ma tean küll, et teaduse/meditsiini arenguks, aga nagu näha, siis paljudel juhtudel on siis kunagi, kui need kasu toovad, juba lootusetult hilja. - Relax, take it easy!
reede, mai 04, 2007
She's only happy in the Sun
Kas keegi võiks Päikese oma plekkpurgist või tumedast prügikotist välja lasta? Ma ei kannata enam sellist hallust ja märga asfalti! Ja ikkagi jäi superstaarisaatest "Ilus oled, ilus oled saaaa, ilus oled Isamaaaaa" kummitama.
Looking for motivation! Can't describe him, because I've never seen him, but.. If anyone sees him, give me a call, please!
Ma ei taipa, mis värk mu seljaga on. Juba teist nädalat järjest valutab. Vanadus? Igatahes on väga vastik igal õhtul tundide viisi voodis väherda ja otsida asendit, kus seljavalu nii piinav poleks. Ja telekat vaadates põrandal lesida, lootusega, et see on seljale parem kui röötsakil diivanil vedelemine.
Looking for motivation! Can't describe him, because I've never seen him, but.. If anyone sees him, give me a call, please!
Ma ei taipa, mis värk mu seljaga on. Juba teist nädalat järjest valutab. Vanadus? Igatahes on väga vastik igal õhtul tundide viisi voodis väherda ja otsida asendit, kus seljavalu nii piinav poleks. Ja telekat vaadates põrandal lesida, lootusega, et see on seljale parem kui röötsakil diivanil vedelemine.
neljapäev, mai 03, 2007
My Interpretation
Heh, this is on my schedule today: http://www.youtube.com/watch?v=Ow-0vXEbn8U
I'm learning English, you know ;) (Even though some interviews are in French.. Oui. )This is useful/helpful/good (I'm not that good at using synonyms as you know) for both the listening tasks and the oral part of the examination. So I really am studying (or should I use learn or practice or smth else here?).
I know that using double negatives is a huuuuge mistake. But it's allowed in songs. At least in his songs :) I give him my permisson:P I can even manage with ain't gonna, dunno, 'cause, lotta etc.
And Billy Brown reminded me that I could have used 'paper cup' while talking about MacDonald's' (this 's' has two ears? :O) milkshakes yesterday. Oops..
Yees, this is my kind of interpretation of studying:D Mixed with fun. Never mind the mistakes. Pardon me;)
I'm learning English, you know ;) (Even though some interviews are in French.. Oui. )This is useful/helpful/good (I'm not that good at using synonyms as you know) for both the listening tasks and the oral part of the examination. So I really am studying (or should I use learn or practice or smth else here?).
I know that using double negatives is a huuuuge mistake. But it's allowed in songs. At least in his songs :) I give him my permisson:P I can even manage with ain't gonna, dunno, 'cause, lotta etc.
And Billy Brown reminded me that I could have used 'paper cup' while talking about MacDonald's' (this 's' has two ears? :O) milkshakes yesterday. Oops..
Yees, this is my kind of interpretation of studying:D Mixed with fun. Never mind the mistakes. Pardon me;)
kolmapäev, mai 02, 2007
old habits
Vanade harjumuste kohaselt vedasin ma hunniku eksamiks õppimisel võimalik, et vajalikke asju suurde tuppa ja potsatasin diivanile. Rohkem ma neid asju ei puutunud. Aga eks ilma subtiitriteta "Alfie" vaatamine ole ka ju inglise keele õppimine. Brittish accent ja puha:P Mulle meeldis see natuke nukrameelne alatoon ja need kohad, kus päike jättis erkkollased laigud seintele. Ja see (vanamehe lauldud) vana laul vanadest harjumustest jääb korralikult kummitama. Tuli välja, et ma polegi ainuke inimene, kes ühtegi Bondi filmi näinud ei ole:)
Nimeta 2 asja, mis Jude Law'l ja Erkal sarnased on! - Tumeroheline sametpintsak ja Teletupsu-naeratus ;) Aga jah, see (stiil+muie) oli mu meelest ka kõik, mida vastata küsimusele "What do women see in him(st in Alfie)?". Kuigi mõni (who could that be?) lisaks ehk ka auto:P Aga see on täiesti teine jutt. Muud ei korda enam, ainult et keegi K., kes on mu meelest suht OK, arvab kelleski M.'ist, kes minu silmis väga ebasümpaatne on, ülearu hästi. Ja see on pehmelt öeldes naljakas:P Eriti kui mina üritan K.'le selgeks teha, et minu mõistes on see inimene ikkagi loll, vaatamata oma suurele mälumahule. Parim näide, et inimene on masin - kõik on õpitud ja korraliku koolilapse kombel tehtud, aga absoluutselt ilma igasuguse emotsionaalsuse ja loovuse märgita. Selle peale saan ma "peksa" nagu viienda klassi inglise keele tundides;) Njaa..
Ma ei mäleta, et varem oleks maikuus nii paksu lund sadanud.. Selline ilm on kohutavalt väsitav ja masendav. Eriti kui mõelda näiteks eelmise aasta samale ajale.
Homme on viimane koolipäev. Kuigi eks ma pean kunagi veel rootsi keele konsultatsioonides ka käima, kui ma nad endale üldse orgunnitud saan. Ja kui ei saa, siis seda parem:) Olekski aega Haapsallu minna või tööle hakata. Kurat, et see Falck mulle ka ei vasta midagi. Kusjuures, ma ei saa aru, kuidas kinnisvara Haapsalus sama hinnaga on nagu Tartus.
Eile oli perekeskne minu edasiste plaanide arutlus. Väikeste vihjetega, et paberit on vaja, lasevad nad mu vabaks. Kuigi jah, ega ma ju ei tea, kuhu minna. Ja ikkagi paistis välja, et kõigile on elementaarne "põhikool - tref - tü bak- mag - eluaegne töö" variant. Väljendid "raiskama aasta oma elust" jätavad mulje, nagu oleks olemas mingi elu eesmärk, mis on kõigil inimestel ühine ja nõuab, et selle suunas liigutakse. Kui sellelt eemale kalduda, siis on see elu raiskamine. Njah, see, mida mina nimetaksin just elamiseks. Aga eks näis. Please mind the gap! ;)
Nimeta 2 asja, mis Jude Law'l ja Erkal sarnased on! - Tumeroheline sametpintsak ja Teletupsu-naeratus ;) Aga jah, see (stiil+muie) oli mu meelest ka kõik, mida vastata küsimusele "What do women see in him(st in Alfie)?". Kuigi mõni (who could that be?) lisaks ehk ka auto:P Aga see on täiesti teine jutt. Muud ei korda enam, ainult et keegi K., kes on mu meelest suht OK, arvab kelleski M.'ist, kes minu silmis väga ebasümpaatne on, ülearu hästi. Ja see on pehmelt öeldes naljakas:P Eriti kui mina üritan K.'le selgeks teha, et minu mõistes on see inimene ikkagi loll, vaatamata oma suurele mälumahule. Parim näide, et inimene on masin - kõik on õpitud ja korraliku koolilapse kombel tehtud, aga absoluutselt ilma igasuguse emotsionaalsuse ja loovuse märgita. Selle peale saan ma "peksa" nagu viienda klassi inglise keele tundides;) Njaa..
Ma ei mäleta, et varem oleks maikuus nii paksu lund sadanud.. Selline ilm on kohutavalt väsitav ja masendav. Eriti kui mõelda näiteks eelmise aasta samale ajale.
Homme on viimane koolipäev. Kuigi eks ma pean kunagi veel rootsi keele konsultatsioonides ka käima, kui ma nad endale üldse orgunnitud saan. Ja kui ei saa, siis seda parem:) Olekski aega Haapsallu minna või tööle hakata. Kurat, et see Falck mulle ka ei vasta midagi. Kusjuures, ma ei saa aru, kuidas kinnisvara Haapsalus sama hinnaga on nagu Tartus.
Eile oli perekeskne minu edasiste plaanide arutlus. Väikeste vihjetega, et paberit on vaja, lasevad nad mu vabaks. Kuigi jah, ega ma ju ei tea, kuhu minna. Ja ikkagi paistis välja, et kõigile on elementaarne "põhikool - tref - tü bak- mag - eluaegne töö" variant. Väljendid "raiskama aasta oma elust" jätavad mulje, nagu oleks olemas mingi elu eesmärk, mis on kõigil inimestel ühine ja nõuab, et selle suunas liigutakse. Kui sellelt eemale kalduda, siis on see elu raiskamine. Njah, see, mida mina nimetaksin just elamiseks. Aga eks näis. Please mind the gap! ;)