teisipäev, detsember 30, 2008

jõul ja selle ümberkaudsed päevad

Nii, hakkabki aasta läbi saama. Nüüd siis pilte kogu aasta eest.

Jõulude jooksul sai natuke piparkooke tehtud, mida demonstreerib ka esimene pilt. Nii vägevad ei saanud kui Pärnu mnt asuvas galeriis, mida ma täna külastasin, aga ega me ei üritanud ka eriti... Kuna tuli välja, et mu Tallinna "köögi" ahi töötab küll, siis võin siin mõni öö proovida barbarissikomme sulatada ja piparkookidest päikesevarjutuse vahtimiseks prille(mitte et ma teaks kas või millal mõnda varjutust näha võib saada..) teha;)


Nagu alatine traditsioon ette näeb, käisime seekordki surnuaias. Lumega on ikka tunduvalt kenam kõiki neid küünlaid seal helendamas näha. Kuigi sel aastal polnud miinused sugugi 20 ligidal, oli ikkagi külm. Selle vastu ei saa.



Siis sai loomulikult palju kodus (siinkohal Tartu omas) oldud ja söödud ja söödud ja juttu aetud ja söödud ja veini joodud ja söödud ja söödud ja....
Õnneks kingituste kättesaamiseks väga palju pingutama ei pidanud, vanas eas tavaliselt lastakse ikka lohvamalt läbi:P Ja kuigi emme käskis selle pildi kiiremas korras maha võtta, siis mis tast enam.. Ja kes teda ikka näeb?! ;)





Aga Rõõmus tuli natsa rohkem keksida...













Kes luuletusi lugeda ei oska, see üritab Sannu jälgedes käia(mina pidin küll iga sammu eel hoogu võtma, aga...) ja saab ka kingi kätte;)



Ühel maal käidud, siis järgmisele. Seal kingitusi ei jagatub:P Hoopis tormis murdunud puid hakkisime ja võtsime veel mõne naabritele ettejäänu ka hõredamaks.
Ja pistsime lihtsalt potti. Sellesse samasse, kuhu me suvel pool maja ära "uputasime". Pärast olime mõnusalt lõkkelõhnalised ;)



Ja siis jõudis lõpuks kätte titavaatluspäev! Nende titade, kellele ma nüüd siis vanatädi tütar olen:D Väntsutajaid oli mitmeid..


Ja nõnda see suurem jõnglane siis piinleski mu käes. Ega emmet nähes kellegi teise süles olla ei taheta ju! Aga väänles, mis ta väänles, vähemalt maha kukkuda ma tal ei lasknud, hüppasin ühel jalal, et tal see ei õnnestuks:P



Issi-Taavi oma tita Arloga. Üritavad sama nägu teha:)
Silja on pisema tita endale haaranud. Täitsa ühte nägu ju:) Ma usun, et jõulupuhkuselt koos lapsega tagasi minnes ei saaks keegi aru, et midagi pole nagu õige:P

Lasse perepilt.
Eriti rahulik poisiklutt tundus:) Häält tegi vaid paar korda ja nii napilt, et ei pannud nagu tähelegi. See-eest pidavat emmel-issil öösel lõbus olema:P




Siin siis mõlemad jõmmid koos, üks oma emme süles tukkumas, teine sel päeval kohalviibinutest ealises mõttes neile kõige lähedasema isiku süles. Pikkusevahe oli ka minimaalne muidugi:P

Ma sain ka lõpuks kõige tillemat titat näppida:D Nii väikest polnud ma vist elu sees süles hoidnud (kui ehk välja arvata oletatavad korrad, kui ma nelja-aastasena venda väntsutasin, aga minu mälu seda ei tunnista)!

Ja jõmmid omavahel.












Minu kahepäevane internetiretk Tallinna osutus lõpuks jällegi tulutuks. Aga vähemalt ei kukkunud viimane leht mu potilillel küljest ära:D Ja tööle igatsesin ka niivõrd, et istun siin juba kolmandat tundi netis;)

Homme jälle Tartusse kaheks päevaks ja siis saab rahus oma rutiini(hehee:P) tagasi. Oma tuppa, (Tallinna) koju. Kummaline on päris kodus käies kõik asjad kaasa vedada ja pärast jälle tagasi. Kodu on vist ikka seal, kus su asjad:P Oleks ainult internet ka...

neljapäev, detsember 25, 2008

laiskuss

Häid jõule!

Teise koju jõudes olen alati eriti lössis. Pool päeva lesimist ja teleka ees õgimist pole just eriti motiveeriv ka.. Nii et tavaliselt ärkan lõpuks üles alles siis, kui kell näitab, et täna on juba homme.

Kirjutada ka ei viitsi. Vaatan siin jõulutunnelit ja varsti lastakse vist tantsuvõistlusi ka.. Peaaegu kõik jõulukaardid ja õnnitlused on saatmata, mõtlen ikka, et küll jõuab, homme ka veel jõulud. Oehh..

Muide, räägitakse, et targaks saab ka niisama õigeid asju tarbides ;) Aga see vist mõjubki ainult vanas eas, sest muidu peaks ma küll juba targaks saanud olema. Ma oleks ka hea meelega katsejäneseks... :D

teisipäev, detsember 16, 2008

Ahhaaa

Wiiiihuu:) Arvake ära, mis täna toimus??! Kui kunagi eile öösel end lõpuks lugemislainele sain, venis see jälle suht hummikuni, nii et mõtlesin, kas tasubki enam magama minna, sest olen varemgi sellesse kaheksasesse loengusse sisse maganud. Aga täna ei saanud seda lubada, ikkagi viimane loeng ja suur test. Mis ei osutunudki eriti keeruliseks, nii et ma ei pidanudki sealt välja tormates otse kõrvalruumi suulisele eksamile hüppama, vaid sain ukse taga oma leedukast pinginaabri (Karolina, kes käib Prantsusmaal ülikoolis ja on nüüd Erasmusega siin) ja ühe kursaõega kokku ja ajasime veits juttu. Ja korraga tuli range ilmega suulise eksami õppejõud uksest välja ja palus meid klassi, kuigi meil oli veel 15 minutit eksami alguseni ja kolmas tüdruk ei pidanud üldse koos meiega sisse tulema, nii et olime kõik äärmiselt ehmunud olemisega. Ta andis meile viimased vaheeksamid üle vaatamiseks ja vedas siis näpuga oma märkmikus mööda minu hinneterida ja ütles karmi häälega: "Nii, Suule.... sa võid koju minna, häid jõule!". Ma ei saanud esialgu pihta, milles asi. Siis aga tuli välja, et sain niisama tööde ja loengutest osavõtu eest juba hinde kätte ja ei peagi suulist eksamit tegema!:D Minu esimene(võimalik, et ka viimane) päris eksamikaaluga A! :)
Kuidagi kahtlaselt lihtsalt käivad siin asjad. Arutasime seda Karolinaga ka, ta ütles, et Prantsusmaal küll sellist asja kunagi ei tehtaks. Ning cappuccinot juues ja tema itaalia keele teksti lugedes leppisime kokku, et lähme temaga kunagi Hispaaniasse trippima:)
Pärast teiste kursakaaslastega raamatukogus fonoloogia testiks valmistudes (või noh, juttu ajades, kui nüüd aus olla..) leidsime ka, et imelik, et mõned veel koguaeg kobisevad, et raske on:P
Ja tegelikult tuli just välja, et meil on täielik blokkarite kursus. Või noh, see pidutsejate pool võib-olla välja arvatud(neid ma ju ei kutsunud:P), aga teised... Saatsin u 15 inimesele meilid, et täna minnu töö juures alates 00.00st on istumine/pidu ja Alias ja lonks veini. Ja tuleb välja, et tulijaid on vast 2-3!! On see normaalne? Oleks tõesti, et meil on homseks midagi tähtsat teha vaja, aga pole absoluutselt mitte midagi! Ja et mõnel on neljapäeval valikaines töö... - see ka mõni põhjendus! Mul on ka, ja reedel samamoodi. Aga mis see üks väike pidu segab? Nii kaua kui öösel/hommikul enne kooli kaks tundi magada saab, on ju kõik korras!:) Või jah, võimalik, et mina olen lihtsalt see ainuke vastutustundetu siin.

Ja 88 ei ole võrdne 102,5'ga. Nii kehv ma nüüd matemaatikas ka pole.

Tundub, et tööl pole kõik ikka päris korras... Kõik asjad on otsas! Mis veinikoht see on, kui klaasiveinide valikust on pakkuda vaid üht punast, üht roosat ja kaht valget? Ja pudeliveinide riiulis laiutavad augud.. Ja see Kronjuvel, mille üle kuu aja tagasi ära ostsin, aga mis uuesti müüki pandi, on mul siiani kätte saamata! Eks ma võtan siis varsti midagi väärtuslikumat asemele ;)

Aga vähemalt on siin nüüd minu muusikat:D Ja teatud inimene, kellega me enne pidevalt muusikamaitse erinevuste pärast kraaklesime, ütles mulle ükskord kella nelja ajal minu muusika saatel Kriegeri peo järgset koristust tehes, et täitsa head lood on. Milline kompliment!:D Ja pärast reedest (tahan miskipärast koguaeg laupäevast kirjutada, kuigi tegelt olin laupäeval kella 9ks ikka kodus juba:P) staff party't ei julge vist keegi mu muusikamaitse (või selle piiratuse) kohta enam kobiseda, sest tantsitud sain ma küll kõigi (ka äärmiselt kohutavate) lugude järgi ;)

Avastasin, et varsti, kohe väga-väga varsti on jõulud käes! Nagu ikka, olen ma kingitustejahiga viimasele minutile jäänud. Ja ideedega on ka kitsikus sel aastal. Ja poodi jõudmise ajaga suht samamoodi.. Eks siis kõik saavad veinipudelid, kui meil ikka nii palju neid siin veel jagub:P

Koostasin ükspäev siin endale erinevaid liste. Saatmata kirjade listis on mõned nimed juba aprillist saati, mõned augustist, mõned tänasest. Aga kõigile oleks vastata vaja. Hmmm....

Täpselt nädala pärast olen arvatavasti juba Tartus. Esimene asi, mida teha kavatsen on kolmetunnine vanniskäik:) Mõne hea aastaid järjekorras seisnud raamatu võiks ka kaasa võtta. Tõotab tulla pikk puhkus väikese pühadevahelise Tallinnaskäiguga ja siis jaanuarist saab näiteks mõnusasti ajaloo tuupimisele keskenduda. Dublinisse ma vist kuu lõpus siiski ei jõua, kuigi vähemalt neli erinevat inimest on eri allikatest ka minekusoovi avaldanud. Aga sel aastaajal olen ma seal juba olnud... :P

Nii, saigi vist kõik. Kuidagi sisutühi ja vaid pidepunkte loopiv tuli. Ju ma ei oska enam pärast pikka blogimispuudulikku perioodi enam õigesti asja sisse minna. Ülemine lärmakas seltskond võib ka muidugi põhjus olla... Või üldse see, et ma ei saa ikkagi rahulikult oma voodi peal lösutada, vaid pean iga hetk valvsalt püsti kargama, kui keegi tuleb.

Aga jah, tsutsufrai praegu!