Oggi in figura, domani in sepoltura

"Lihtsaid atru kasutatakse alemaa harimisel ja külvamisel praegugi Põhja-Aafrikas, Lääne-Aasias ja mõnes Euroopa kõrvalises kolkas." - milline kena akadeemiline sõnastus:P Aga noh, ma ei imesta. Kui isegi 'neeger' pole ametlikult halvustava tähendusega, siis...

Naljakas on see, et ma avastasin oma kultuurantropoloogia konspektist midagi umbes sama, mida esimeses itaalia keele tunnis kuulda võis. Aga ma olen kindel, et küsimused on hoopis sinnakanti, et paluks nüüd Selle ja Tolle järgi kultuuri definitsiooni (ehk siis mõnda neist üle 400st..) või et kirjelda Dahome kuninga (1000-2000st ametlikult kuningaga abielus olevast eliitsõdalasnaisest koosnevat) 'ihukaitseväge' või et miks on mõnes keeles 33 erinevat sõna, millega väljendada rohelist värvi.

Mul on tunne, et kõik kohad on rohelisi post-it'e täis. Mõned selliste nimekirjadega, kust aegamisi üksikuid asju maha tõmmata saab, mõned sellistega, mis vaevalt enne kevadet mõne kriipsu juurde saavad. Kuna nad on lehekujulised (aitäh, R.!), siis peaks mingi suure paberi peale puu joonistama ja nad sinna kleepima..

Peaks uuele šokolaadi-šopingule minema.. Varud vähenevad väga vingelt. Ingverijoogi kraanuleid piprapoes ei olnud.

Aa, ja vestlus, muide, oli väga tore:) Neiu, kellega rääkisin, jättis väga sümpaatse mulje, ja suures osas oligi see lihtsalt vestlus jutuajamise tähenduses, mitte pingetest punnis tööintervjuu. Sellistel puhkudel, kui "The only source of knowledge is experience", ja mingi teemasse minev kogemus on olemas, on kuidagi hea tunne. Selline lihtsalt 'human being' olemine, mitte 'human doing' üritamine. Ja see on ju alati meeldiv, kui keegi su vastu huvi üles näitab, eriti aga see, kui saan jälle oma suvetripist rääkida:D Mitte et see edaspidiste ülesannetega toimetulemises kuidagi oluline oleks, aga.. Kahju kohe, et see koht niig tihedatel kuudel selline 'nädal-jutti'-'kaks- nädalat-jutti' on...

Vem vet? Inte jag..

Hehhee, ma suutsin täna rootsi keeles umbes sama hea killuga lagedale tulla kui millalgi viienda klassi paiku inglise keeles seoses koera, konna ja istumisega (kes teab, see teab) :P Aga seekord õnneks vist paljud peale õpetaja seda tähele ei pannud/aru ei saanud:D Kuigi natuke murettekitav on see, et täna olin ma "kohal", mitte kuskil omas maailmas uitamas. Aga kinnitan endale fortfarande, et ma lihtsalt kuulsin valesti.. gör ja går on siiski natuke sarnased (kuigi häälduselt vähem kui pildina silme ees). Ja ma pole siiani aru saanud, mis mu klaviatuuril viga on või kust kohast ma mingi asja seadistama peaks, et saaksin Alt+0229 vms rootsi o-d ilma, et peaksin iga kord mingi sõna sõnaraamatusse toksima ja siis kopima.

Täna helistati sealt reisibüroost, kuhu oma CV saatsin. Reedel lähen nendega juttu ajama. Mõnes mõttes mõtlen (haa, mõ-mõ-mõ, mõnus:P) hirmuga, et kust ma küll selle aja võtan, kui nad peaksid olema nõus mind enda sekka võtma. Aga samas... see tundub nii lähedal ....le:D Aga eks näis, võib-olla tahavad nad üldse, et see inimene neil seal iga päev kellast kellani kohapeal istuks, mis tundub minu praeguse graafikuga nagunii võimatu.

Kui ma tänase õhtuga(st ööga) neli asja(R, K, B, M või vähemalt 3 esimest neist) tehtud saan ja homme 8st 6ni koolis ellu jään ja siis ka õhtul asjalikult funktsioneerin, ja reedet maksimaalselt kasutada suudan, siis võin laupäeva õhtul pausi teha küll.

Ciao!

"Det är synd att de okunniga är så säkra på sin sak och de kunniga så fulla av tvivel"

Njaaa, oleks see vaid minu puhul ka nii.. Aga olla 'okunnig' ja ikkagi 'så full av tvivel' on veel keerulisem. Ühest küljest olen ma õnnelik, et mu ümber on nii palju seda, mis mind huvitab, ja et see on kõigile valla, nii et mine ainult ja ammuta. Teisest küljest on väga väsitav seda kõike tahta ja mitte osata otsustada, millest peaks loobuma. Sest see on juba füüsiliselt võimatu. Kui vaid võimed oleksid piiritud...
Kuigi ma näen nii mõnegi teema sobivust erinevate edasiste plaanidega, siis ma lihtsalt ei oska valida, millist oksa mööda ronida, sest mõni võib olla liiga ronimatute harudega minu koibadele, mõni jällegi liiga habras, et mind kanda. Ja ühe otsast teise otsa liaaniga just alati minna ei õnnestu...

Edusamm: Ma ei ürita enam iga kord raamatukogu ust vales suunas kangutada;) Harjutamisest on kasu ka.

Vastatud on 3 raamatut. Ma parem ei ütle, palju veel jäänud on...:P Endal hakkaks hale. Ja palju ei lohuta seegi, et tõesti otsast lõpuni omal käel 'läbitud'.
Valsineri tahaks millalgi põhjalikult uurida, tekitas huvi. Ja see ka, et ma olen tema pead korduvalt tolmust pühkinud, hahaa:D

Olen tegelikult siia 10 avaldamata kirjutist jätnud. Küll pole olnud aega lõpuni kirjutada, küll on olnud öeldu liiga oluline või just tähtsusetu. Nüüdsest on kaks võimalust: 1) ma olen liiga ametis kogu selle kuhja vähendamisega, mille endale koormale ladunud olen, ja ei satu pikka aega kirjutama; 2) kuhja vähendades veedan paratamatult arvutis rohkem aega, mis tähendab, et kui hädaldamistuju peale tuleb, on seda vaja vaigistada..

Igatahes, ma paluuun, ärge mind vähemalt märtsi lõpuni mitte kuhugi kutsuge (ega eeldage, et mina kutsun)! Või veel parem, juunini.. Kui ma selle aja peale veel elus olen, förstås.