urrrr

Üks asi, mida ma peaaegu kõige enam vihkan, on see, kui inimesed oma lubadusi ei täida! Ja ma olen 99% kindel, et Zimbardo Stanfordi vanglaeksperimendist ei rääkinud T.N. meile oma loengutes (millest umbes 95% mu kõrvust läbi on käinud, ja vähemalt need asjad, mida ma juba eelnevalt tean, jäävad mulle üldiselt meelde, kui neid korratakse, nii et selles ei saa põhjus olla) ega ka Cialdini selles raamatus (mis pidi üldsegi meie ainuke eksamis kasutatav õppematerjal olema) mitte sõnagi! Kui mul teistest ainetest mõned asjad külge poleks jäänud (kusjuures, need pole isegi eeldusained mitte, sest sellel polegi ühtki eeldusainet!), siis ma tahaks teada, kuidas ma oleksin pidanud oskama nendele küsimustele vastata??! Ja nendele, mis pole teistes ainetes jutuks tulnud, loomulikult ei osanudki.

Igatahes, eesmärk sai täidetud, kui selleks oli vähemalt ühe kursust läbiva tudengi tuju nullimine ning oma teadmistest ja võimetest kujunenud niigi ebamäärase pildi lõplik purustamine. Well done! Eriti hea on nüüd sellise tundega vaadata vastu järgmisele nädalale, kui on vaja neli päeva järjest eksameid teha vihtuda. Jepikajee!

Kusjuures, kui see naine, keda me täna nägime, on tema abikaasa, siis tunnen ma talle isegi kaasa. Ja mõistan, miks tal on vajadus inimestele s***a keerata. Kuigi noh, valinud siis paremini:P Ja selle peale võib vabalt nüüd mulle sama öelda, sest ega keegi ju ei sundinud mind seda ainet võtma... Ja muide, tema puhul ma ei imestaks absoluutselt, kui ta ei jätnud sihilikult mõnda asja mainimata, vaid tõepoolest ei mäletanudki, et see vajalik oleks. Nagu näiteks siis, kui ta ühe loengu alguses küsis, kas meil ühed paljundused on, sai teada, et pole ja lubas pausi ajal paljundada. Siis tuli pausilt tagasi küsimusega "Kas teil on need lehed?" ja hakkas meid üle lugema, et teada, palju vaja on, ja läks "uuesti" paljundama. Njah... Oma lubatud kolm õlut päevas võiks siis pärast tööpäeva võtta:P

Viimased meetrid Cialdinit.. Ei saa öelda, et pole muhelemaajav lugemine olnud. Siiani vist kõige mõnusam eksamiks õppimise viis. Kommikarbist Milka-südameid matsutades veel:)

Leheküljelt 84 leiab sellise dialoogikatke:

Pine: Su pikkade juuste järgi võiks arvata, et tegemist on tüdrukuga.
Zappa: Su puujala järgi võiks arvata, et tegemist on lauaga.

Õelad naljad on vähemalt naljakad, tabavad (või noh, äkki oli eellugu ka vajalik, aga ma ei viitsi rääkida. Igatahes, Pine olevat mingi kiuslik ja ründava stiiliga vestlussaatejuht olnud). Nagu ka see lugu.. Palju õnne tõepoolest!

Jeerum, ma poleks arvanud, et ümberlülitamine korralikule argielule nii vaevaliselt võib minna...:S Peaks uurima, kas on olemas keskendumishäireid vähendavaid ravimeid:P Või noh, küllap on, aga et millised. Sobiks suurepäraselt, kui sihikindlus kõrvalnähtude nimekirjas leiduks... Praeguseni hüppavad mõtted pidevalt mõnda neist viimaste päevade vestlustest ja siis ongi meelest läinud, mis tegevus parasjagu käsil oli.

Olen suutnud läbi lugeda ühe peatüki, mis tähendab, et 13 on veel 'läbida', aga oi, mis aeg selle ühega juba läks... Samas tempos jätkates jõuan ehk alles suveks läbi kogu materjali. Minu võimetu ajukönn ei suuda ilma isiklikuma kontaktita ühtegi inforaasu säilitada, nii et otsin abi Wikilt ja eksin vahet pidamata Google Maps'i ära. Kasu on siiani olnud vaid nii palju, et olen jõudnud järeldusele, et kunagi võtan ma ette reisi, mille jooksul külastan kõiki neid umbes 30 Londonit, mis üle ilma laiali. Või siis näiteks teen võrdlused Euroopa ja Ameerika Birminghamist, Durhamist, Aberdeenist, Cornwallist, Manchesterist ja kõigist neist teistest, mida mõlemal pool asub (ja mõnda kohe mitu). Aga eks see võtaks vist sama kaua kui selle peatüki lugemine:P

Vääää! See automaatne järjekindlus, mida Cialdini just eriti positiivses valguses ei näita, võiks sellistel hetkedel appi tulla. Ma oleks väga tänulik.